Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/27/12897844t1h6512.jpg)
"On küll rotiaasta, aga kui ainult rottidest rääkida, siis jääks jutt üsna lühikeseks," võttis loodusemees Vahur Sepp nõuks pajatada loodusõhtul kõikidest Eestis elavatest närilistest.
"Need oravad, kes metsas elavad, valmistavad endale pesa: okstest punutud, seest sambla, sambliku ja karvadega vooderdatud. Sellisel pesal on kaks ava. Kaks selle jaoks, et kui nugis külla tuleb, saab orav teisest uksest välja. Pidavat sedamoodi olema, et kui orav oma pessa ronib ja ilmad on kehvad, saab ta samblatuustiga need avaused kinni panna," suudab orav Vahur Sepa sõnul sel moel oma kehasoojusega tõsta pesas temperatuuri 15 kraadi võrra kõrgemaks kui väljas.