JUHTKIRI Järjekordne valitsuse võlg Ida-Virumaa ees

Kiviõli.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

See, kui kähku − kõigest poole päevaga − sai otsa Lüganuse valla eelarvest kavandatud 50 000 euro suurune toetussumma kohalike kortermajade ja eramute renoveerimiseks, kinnitab taas kord, kui suur nõudlus selle järele on. Sama on leidnud kinnitust ka teistes Ida-Viru omavalitsustes, kes on püüdnud oma eelarvest sellist toetust maksta. 

Loomulikult on igasugune raha abiks, aga kui need summad, millega omavalitsused on võimelised hoonete renoveerimist toetama, korteriühistute vahel ära jagada, siis on see tegelikke vajadusi arvestades − ja praegust siseministrit Mart Helmet parafraseerides − saiaraha. 

Erinevad erakonnad on juba ei tea mitmendat valimistsüklit järjest lubanud, et Ida-Virumaa korterelamute renoveerimist tuleb riigil senisest märksa suuremas ulatuses toetada, kuid reaalseid ja tuntavaid tegusid kahjuks pole. KredExi süsteem ei ole paraku enamikule Ida-Viru korteriühistutele sobilik ega jõukohane. 

Lõppkokkuvõttes ei ole Ida-Viru kortermajade elanikud ise selles süüdi, et nende kinnisvara väärtus on 20 korda madalam kui Tallinnas Lasnamäel või et majade majandamine on äärmiselt keerukas ka seetõttu, et neis on palju hüljatud kortereid, mille kulud tuleb kanda sinna majja elama jäänud inimestel. 

See on riigi tasakaalustamata regionaalpoliitika tagajärg ja seetõttu on põhjendatud ka sellest tekkinud kahjude korvamine. Kui valitsusest kostab aeg-ajalt hääli, et neil pole piisavalt häid ideid, millele suunata Ida-Viru programmi raha, siis korterelamute korrastamiseks on asjakohane igal aastal eraldada vähemalt paar miljonit eurot.   

Tagasi üles