Riskirühm eakad: elu läheb edasi

PIDUDEL ON MÕNEKS AJAKS KRIIPS PEAL: Jõhvi eakate klubi Maikelluke-Landõš juht Ester Repson (vasakul) tunnistas, et tunneb puudust üritustel käimisest. Pildil on üks paljudest Maikellukese-Landõši meeleolukatest koosviibimistest.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi ja Kohtla-Järve eakate aktivistid kinnitavad, et koroonaviirusesse nakatumise hirmus pole elu seisma jäänud, ent ettevaatusabinõud on omal kohal. Omavalitsused on valmis üksikutele eakatele toitu ja ravimeid viima, aga seni on huvi kesine.

Jõhvi eakate klubi Maikelluke-Landõš juht Ester Repson on aktiivse eluviisiga ja käib siiani ka tööl. Praegu on ta tööandja poolt "koju mõistetud". "Töötan statistikaametis ja me ei tohi enam inimeste juurde koju minna. Küsitleme nüüd telefoni teel."

Kõik on millegi ootel 

Sotsiaaluuringut läbi viies suhtleb ta palju ka eakaaslastega. "Esimene vanainimene, kellele helistasin, kurtis, et on haige ja arsti juurde ei pääse, ega tahtnud mingitele küsimustele vastata. Reeglina inimesed lükkavad praegu vastamise kaugemasse tulevikku, ütlevad, et neil on praegu muud mured. Üldine seisund on selline, et kõik on nagu millegi ootel."

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel: 

FOTO: Erakogu

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60aastastel, või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Repson tunnistas, et töö tegemiseks kulub kaugtööna vähem aega. "See, et nii palju on vaba aega, on muidugi harjumatu. Praegu ei toimu ju ka ühtegi üritust. Loen palju. Koristan kapisahtleid − teen selliseid asju, mida muidu ei viitsi," loetles ta eriolukorra-aegset meelelahutust. 

"Kuna olen korteriühistu esimees, siis olen märganud, et kui muidu istusid memmed juba maja ees pingil, siis viimastel päevadel pole kedagi väljas näinud. Vähemalt meie rajoon Purul on küll vaiksemaks jäänud," lisas Repson.

Enda sõnul ta hirmu all ei ela ja poeskäike pole ära jätnud, ehkki kummikindad tõmbab oste tehes kätte. "Huvitav aeg on. Kuigi öeldakse, et liiga palju uudiseid ei ole mõtet vaadata, jälgin mina praegu korraga nii Eesti, Soome kui ka Venemaa uudiseid." 

Südametunnistusele tuleb koputada 

Kohtla-Järve penisonäride liidu esinaine Ülla Trofimova püüab samuti uudistega kursis olla ega lase end traumeerida sellest, et eakatest kogu aeg kui riskirühmast kõneldakse.

"Info, mis edastatakse, on tegelikult vajalik. Ei taha niimoodi olla, et mitte midagi ei tea. Kole ilm teeb rohkem tuska kui see, et koroonaviirusest nii palju räägitakse. Midagi pole teha: inimeste südametunnistusele tuleb korduvalt koputada, kuni nad hakkavad aru saama ja soovitusi järgima."

Trofimova kinnitas, et väldib ka ise rahvarohkeid kohti.

"Olen hulga kodusem, aga poes ikka käime. Täna (neljapäeval − toim.) oli mul võimalus käia autoga Valaste joal ja Toila Oru pargis ning vaadata Pätsi kuju üle. Pargis oli palju rahvast. Kohtla-Järvel jalutab palju inimesi tiigi ääres ja metsapargis. Sõitsin metsapargist mööda ja vaatasin, et see oli päris rahvast täis − nii suure kambaga ei tahaks ikka liikuda. Üldiselt aga soovitatakse värske õhu kätte minna ja päikselise ilmaga oleks kuritegu kodus istuda."

Trofimova lisas, et üsna tavapärases rütmis kulgeb ka teiste pensionäride liidu liikmete elu.

"Meie inimesed on laia silmaringiga: loevad palju, kuulavad raadiot ja vaatavad televiisorit. Igaühel on keegi, kes toob vajaduse korral toidu ja ravimid − kellel lapsed, kellel naabrid. Kui midagi juhtub, siis ikka helistatakse ja me peame leidma abistamise võimaluse, aga seoses koroonaviirusega pole seda veel ette tulnud, kuigi meie liikmed on küllaltki eakad."

Valmis lisaabiks 

Kohalikud omavalitsused on valmistunud selleks, et pakkuda kriisiperioodil lisaabi eakatele, kes ei saa oma lähedastele toetuda.

Narva-Jõesuu sotsiaalosakonna juhataja Sabina Kornejeva on linnavalitsuse kodulehel teada andnud, et on telefoni teel ööpäev läbi kättesaadav.

"Öösiti pole siiani keegi helistanud, aga nädalavahetusel sain kõnesid. Olen valmis inimesi alati nõustama. Eakate seas paanikat ei ole. Kui keegi ei julge ise poodi minna, siis meie koduhooldustöötajad on valmis seda tegema, aga praegu uued tellimused puuduvad. Koduteenust kasutavad need, kes tegid seda ka enne eriolukorda," rääkis Kornejeva.

Sotsiaalosakonna juhataja kutsub kõiki üles märkama abivajajaid enda ümber ja teavitama nendest omavalitsust. "Ärge unustage vanemaealisi sugulasi ja sõpru, tehke kõne ning küsige, kuidas on nende tervislik olukord või kas nad vajavad abi."

Jõhvi vald andis samuti nädala keskel teada, et üksikud eakad, kes vajavad toiduainete ja ravimite kojuvedu, peaksid ühendust võtma sotsiaalteenistusega. 

Ka Toila vald on seoses koroonaviiruse levikuga sotsiaaltöö ümber korraldanud.

"Kui siiani tegelesid valla koduhooldustöötajad ainult lepinguliste klientidega, siis nüüd oleme avatud kõikidele abivajajatele, kes on eakad ja üksikud ning kellele on vaja tuua poest kaupa. Siiani on ainult üks eakas lisandunud. Arvestasime, et neid tuleb oluliselt rohkem," tõdes Toila abivallavanem Kerda Eiert.

Ta pakkus, et ehk on põhjuseks hästi toimiv tugivõrgustik, aga võib-olla on eriolukord veel liiga lühikest aega kestnud. "Kui karantiin kestab pikemalt, võib abivajajaid eakaid juurde tulla. Igal juhul on meie koduhooldustöötajad selleks valmis. Praegu pole me mingit paanikat eakate seas täheldanud."

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel: 

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60aastastel, või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Alutaguse abivallavanem Kairi Soomer märkis, et kuni töötajad on terved ja rivis, saavad nad hakkama ka kasvava töökoormusega. "Kui suureneb vajadus eakaid abistada, siis korraldame töö ümber ja teeme seda, mida on kiiresti vaja. Paar inimest on andnud teada, et nad on valmis vabatahtlikuna sotsiaaltöötajatele appi tulema."

Kuidas kõrgema riskiga inimesed peaksid ette valmistuma ja nakkusohtu vähendama?

  • Järgi hügieeninõudeid: pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ning siis, kui seal on vähem rahvast.
  • Kui oled terve, liigu õues värske õhu käes ja ole füüsiliselt aktiivne.
  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
  • Tee kindlaks, et sul on olemas piisavalt su põhihaiguse ravimeid. Retsepte saab vajaduse korral pikendada perearstile helistades või e-kirja saates.
  • Varu koju ka käsimüügiravimeid vajaduse korral palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
  • Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles