Koroonaviirus on plaanilise ravi Ida-Viru keskhaiglas osaliselt seisma pannud

Toomas Kariis ja Tarmo Bakler.

FOTO: Mattti Kämärä ja Peeter Lilleväli

Mida tähendab olukord, kus koroonaviiruse ohu tõttu on suur osa plaanilisest ravist Ida-Viru keskhaiglas peatatud või viidud kaugvastuvõtule? Kuidas haigla kaitseb end ohtliku viiruse eest ning kes ja kuidas saavad end seal testida? Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ja haigla ülemarst Toomas Kariis selgitavad Põhjarannikule haigla tööd eriolukorra tingimustes. 

Missugune on tavapärasega võrreldes praegu Ida-Viru haigla töörütm koroonaviiruse puhangu tõttu? 

Tarmo Bakler: Meie tegevuse aluseks on sotsiaalministri otsus tõsta kogu tervishoiusüsteem valmisoleku tasemele number 2, mis tähendab seda, et haiglatele on antud õigus piirata plaanilist tööd ning valmistada ette haigla võimalikuks ümberprofileerimiseks, arvestades potentsiaalset saabuvat keerulisemat olukorda. 

Plaanilise töö piiramisel on kaks eesmärki. Esiteks vähendada üldist nakkuse levikut ning teiseks valmistuda selleks, kui kogu koroonaviirusega seotud mõju tervishoiusüsteemile on juba suure ulatusega. 

Piirangud plaanilisele tööle tähendavad seda, et läheb ligikaudu nädal, et jõuda arusaamani, kui palju korraldatakse tööd ümber ning kui paljusid järjekorras olnud patsiente saab teenindada kaugvastuvõtu teel või kellele antakse mingid teised soovitused. 

Kuid plaaniliste vastuvõttude piirang tähendab kõigi nende toimingute jätkamist, mida pole võimalik edasi lükata. Näiteks hemodialüüsi protseduurid, samuti rasedate nõustamine ja uuringud, traumade puhul näiteks kipsi mahavõtmine. Kohtla-Järve Ahtme linnaosas jätkub erakorralistele patsientidele hambaravi kõigil tööpäevadel. Nendest toimingutest on ka haigla kodulehel põhjalik info olemas.  

Haigekassa on sellest nädalast ambulatoorse vastuvõtu puhul aktsepteerimas terminit "kaugvastuvõtt" ning tõenäoliselt jõuame lähipäevil nii kaugele, et iga arsti puhul selgub, millist tööd on võimalik teha kaugvastuvõtu korras. 

Mida see kaugvastuvõtt täpsemalt tähendab?

Toomas Kariis: Mõte on selles, et terve hulk arstide otsuseid ja infovahetust on võimalik korraldada ilma üksteise kõrval istumata, telefoni või arvutiside kaudu. Näiteks saab arst anda patsiendile teada, millist ravi ta patsiendile soovitab ning missugused retseptid on välja kirjutanud. Samuti on võimalik vaadata üle analüüsid, teha otsus järgmiste diagnostiliste sammude kohta, panna valmis edasiste uuringute saatekirjad, sest varem või hiljem saab see piirangute periood läbi ja elu läheb normaalsetesse rööbastesse tagasi.

Aga mida ütlete inimesele, kes on oodanud pool aastat või rohkemgi oma eriarsti vastuvõttu ja teda pole võimalik telefoni teel aidata?

Toomas Kariis: Pean täpsustama, et kui inimene on oodanud pool aastat, siis on ta istunud tegevusetult, sest meil on praegu järjekorrad avatud nelja kuu peale ja paljudel erialadel on järjekorrad oluliselt lühemad. Arvestame sellega, et osa neist olukordadest päädivad plaanilise töö edasilükkamisest tulenevalt seisundi halvenemisega ja pöördumisega EMO poole. See on paratamatus olukordades, kus ambulatoorne kättesaadavus väheneb − siis suureneb alati erakorralise töö maht. Ja selleks oleme me valmis. 

Kas teie eriarstid käivad siiski praegu iga päev tööl või on keegi saadetud ka kodusele režiimile?

Tarmo Bakler: Meil on kümneid arste, kelle puhul on rakendatud erinevat töökorraldust. Mõned arstid on aktiivsemalt kaasatud, mõned on tõepoolest aktiivsest ravitööst eemal.

Toomas Kariis: Töölt eemal on need, kes on jäänud haigeks, kes viibivad isolatsioonis nakkusohu tõttu, ning haigusest enim ohustatud kontingent ehk siis meie eakamad kolleegid, kellel oleme soovitanud olla kodus ja puhata või teha kaugtööd.

Ütlesite, et osa arste on kodus nakkusohu tõttu. Kas see tähendab, et osal töötajatel on viiruskahtlus?

Tarmo Bakler: Mõned töötajad on reisinud näiteks riskipiirkondadesse ja on välisreisi järel kodus ooterežiimil.

Osa arste suhtleb kõigest hoolimata ka vahetult patsientidega. Kuidas suudate tagada nende ohutuse?

Toomas Kariis: Võtmeküsimus on teadlikkus. Inimesed peavad teadma, millega on selle viiruse puhul tegemist, mis oht neid ähvardab ja kuidas ennast selle eest kaitsta.

Me teame, mis haigusega on tegemist, et see levib peamiselt piisknakkuse teel, mis tähendab, et kui hoiame haigest inimesest 1-2 meetri kaugusele, siis haiguse edasikandumise tõenäosus on väike. Kui peame töötama haigega lähemas kontaktis, siis loomulikult kasutame kaitsevahendeid. On olemas kaitsevahendid, mida kasutab haige, et vältida levikut − näiteks mask. Teine grupp on need kaitsevahendid, mida kasutavad meedikud nakatumise vältimiseks. Selle kohta on meil haiglas olemas selged reeglid.

Oleme haigla jaotanud kolme riskitsooni sõltuvalt sellest, kui suur tõenäosus on neis tsoonides nakkust saada, ja vastavalt neile aladele on antud ka soovitused kaitsevahendite kasutamiseks.

Kaitsevahendite hulk pole lõputu. Neid saab küll poest, aga tehased peavad neid ka tootma ja peame arvestama sellega, et ressurss on piiratud, võivad tekkida tarneraskused ja me peame kasutama kaitsevahendeid ratsionaalselt. 

Ida-Viru keskhaigla on piirkonnas ainus, kus tehakse koroonaviiruse teste. Kui palju teie haigla praegu neid teste päevas teeb?

Toomas Kariis: Terviseameti antud soovituse kohaselt teeb meie haigla teste haigetele inimestele. Lähtume põhimõttest, et haigete ja haiglas olevate inimeste testimisel on see väärtus, et see võib aidata nende inimeste raviplaanide koostamisel ja ravitaktika otsustamisel. 

Me ei pea praegu mõistlikuks testida inimesi, kellel on leebed haigusnähud, sest ei tohi unustada, et koroonaviiruse kõrval on terve hulk teisi viirusi, mis samuti ringlevad. Seetõttu teeme koroonaviiruse teste vajaduse kohaselt. Meie valmidus on teha päevas nii palju teste, kui vajadust on. Mingit ootejärjekorda ei ole, sissetulnud proovid testitakse samal päeval ära. Oleme praegu reaktiiviga varustatud sellise arvestusega, et suudame prognoositava vajaduse ehk kuni kaks nädalat testide puhul katta. 

Terviseamet töötab praegu ka uute stsenaariumide kallal, kuidas tagada piisav testimise võimekus Eestis. 

Tarmo Bakler: Meie haiglal on küll testimise võimekus, kuid enamik testimisi viiakse praegu läbi ikkagi Tallinnas, kui proovi võtjaks ei ole Ida-Viru keskhaigla. Haigla võimekus on mõeldud eelkõige haiglas olevate inimeste, mitte elanikkonna masstestimiseks. 

Aga kui inimene tuleb teie haigla EMOsse ja ütleb, et tal on palavik, köha ja ka kerged hingamisraskused juba, kas saadate ta tagasi ja ütlete, et ei kontrolli teda?

Toomas Kariis: Kui tegemist on haige inimesega, kes vajab ravi, siis jääb ta haiglaravile. Kui tervislik seisund võimaldab, läheb ta kodusele ravile. Kas raviotsuse tegemisel on vaja koroonaviiruse või muid teste teha, on erakorralise meditsiini osakonna arsti otsustada. 

Aga avalikkusele tahaks öelda: arvestage sellega, et me elame nakkusohtlike inimeste seas. Keegi meie seast võib olla haige, aga haigustunnusteta inimesele testi tegemine võib nõrgendada meie valvsust, sest kui täna on test negatiivne, siis juba homme võib tal see haigus küljes olla ja nakkustest positiivne. Eelkõige tuleb järgida neid soovitusi, mille on riik andnud: mitte koguneda, hoida teistega piisavat vahemaad ja jälgida isolatsioonireegleid.  

Mõne päeva eest pandi Ida-Viru keskhaigla ette triaažitelk, nagu ma aru saan, selleks, et saaks juba enne EMO kinnistesse ruumidesse suunamist määrata inimese abivajaduse astme...

Toomas Kariis: Tegemist oli ennetava meetmega, et parandada EMO töövõimekust. Ennekõike on tegemist nakkusohuga patsientide ootealaga − meil tekib sellega lisaterritoorium väljaspool haiglamaja, kus inimesed, kes kahtlustavad endal viirushaigust, saavad oodata, kuni nendega tegeldakse. 

Tarmo Bakler: Praegu on olukord sarnane meie tavapärase tegevusega ja neid telke ei kasutata. Tegu on võimaliku ennetava meetmega juhuks, kui ühel hetkel peaks haigestunute arv olema sedavõrd suur, et EMOl on tarvis suurendada ooteala. Praegu ei ole aga patsientide arv sedavõrd kasvanud, et peaksime selle kasutusele võtma.  

Toomas Kariis: Praegu on EMOs sama töövoog nagu varemgi ja põhiliselt keskendume seal ikkagi nendele haigetele, kes on viiruskahtluseta. Nende üksikute juhtumite puhul, kus haige on viiruskahtlusega, toimime nii nagu ennegi nakkuskahtlusega patsientide puhul. Meil on selleks olemas isolaatorid, eraldi alad, kuhu nakkuskahtlusega haige paigutatakse. Praegu ei ole abivajajate tulv nii suur, et peaksime kasutama lisaalasid. Aga oleme valmis mitmeteks stsenaariumideks. 

Saan aru, et mingit koroonaviiruse kahtlusega patsientide tulva pole Ida-Viru keskhaiglas tänaseni täheldatud, hoolimata suurest nakkusohust? 

Toomas Kariis: Siin tuleb kiita kodanikke ja meediat, kus soovitused püsida kodus ja kergemate haigusnähtude korral end kodus ravida on kenasti vastu võetud ning tõepoolest on siiani meie poole pöördunud arstiabi vajavad inimesed. 

Tarmo Bakler: Kuna tegemist on täiesti uue olukorraga, siis haigla töökorraldus võib päevade jooksul mingil määral muutuda. See, mida me räägime täna, kehtib tänase patsientide arvu puhul. Aga praegu ei ole Ida-Viru keskhaiglas patsientide voog selline, mis erineks väga palju tavapärasest. 

Toomas Kariis: Oluline on praegu silmas pidada neid tähelepanekuid, mis maailmas on tehtud. Eelkõige seda, et enimhaavatav kontingent on eakamad ja mitmeid haigusi põdevad inimesed. Õnneks pääsevad suhteliselt kergelt lapsed.

Tahame rahustada inimesi, sest see, kas inimese organismis on viirus või mitte, pole võtmeküsimus. Tähtis on see, et haiged inimesed jääksid kodusele ravile ja vajaduse korral me testime haigeid inimesi. Need, kes tunnevad end tervena, ei pea muretsema, kas nende koroonatest on positiivne või negatiivne, vaid rakendama ennetavaid meetmeid, et homme või ülehomme seda haigust mitte saada.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles