Kaks kuud silmitsi surmaviirusega

Üheksa aastat Alutaguse hoolekeskuses töötanud Tiina Mets oli koos kahe kolleegiga pandeemia tipphetkedel kõige raskemas rindelõigus, kaotades selle ajaga kümme lähedast inimest. Hirmu ta enda sõnul ei tundnud, kuid lahkunutest on tal siiralt kahju.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Koroonakriisi ajal oli Ida-Virumaa suurimaks viirusekoldeks Alutaguse hoolekeskus, mille vanemhooldaja Tiina Mets kaotas ligi kahe kuu jooksul kümme lähedast inimest, kui tegi oma tööd asutuse COVID-osakonnas. "Nad on ju kui pereliikmed," ütleb koroonarindel rassinud naine oma patsientide kohta, kes kurja viiruse kätte jäid ja kelle puhul oli kõige raskem teadmine, et osa eakaid ei tule enam raskest seisust välja. 

Tellijale Tellijale

Kas praegu enam pole kahtlust, et Alutaguse hoolekeskuses võib olla keegi veel haige?

Patsientidele peale vaadates üldse ei ütlekski, et nad haiged on, võrreldes sellega, mis algul oli, kui inimesed olid 40kraadises palavikus, kellel kõht lahti, kes oksendas jne. Esimesed juhtumid olid kõige raskemad. [Praeguseks on hoolekeskuses COVID-osakond suletud ja asutus kuulutas end viirusevabaks  E.K.]

Tagasi üles