Mihkel Nestor: turismiäri on püsinud elus tänu kaasmaalastele

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Välisturistide arv on asunud vaikselt kasvama, kuid jääb kordades alla mullustele külastusnumbritele. Ehkki siseturism aitab mitmel pool suuremaid probleeme ära hoida, sõltub sektori kui terviku saatus ikkagi viiruse edasisest kulust ja inimeste reisimisjulguse taastumisest.

Mõõtes koroonakriisi majanduslikku mõju eri majandussektoritele, on turism olnud kahtlemata üks suurematest kannatajatest. Ka nüüd, mil vähemalt Euroopas on suurem osa reisipiirangutest kadunud, leiavad esimesed julged reisisellid eest postapokalüptilisi pilte tühjadest randadest ja hüljatud turismiatraktsioonidest, mis tavapäraselt augustikuisel tipphooajal rahvast lookas oleksid.

Milliseks kujuneb turismisektori tulevik, sõltub muu hulgas ka inimeste hoiakutest ja julgusest jälle reisida.

Kuigi Eestit ei saa võrrelda massiturismi sihtkohtadega, nagu Pariis, Veneetsia või Santorini, võime samasugust hõngu tunda ka näiteks Tallinna vanalinnas, kus ristlusturistide hordide asemel liiklevad üksikud jalutajad. Siiski on sildiga "Ajutiselt suletud" kaetud vähemate restoranide ja hotellide uksed kui mõni kuu varem. Põhjusega: olukord turismisektoris on ilmutamas esimesi paranemismärke.

Statistikaameti eelmise nädala teate kohaselt peatus juunis Eesti majutusasutustes juba 41 800 välisriigist pärit külastajat. Seda on küll kuus korda vähem kui samal ajal eelmisel aastal, kuid eelnevate kuudega võrreldes on tegemist siiski olulise edasiminekuga. Näiteks peatus aprillis siinsetes hotellides väliskülastajaid kõigest veidi üle 1200 ehk ilmselt oleks kogu seltskonna majutamiseks piisanud ka ühestainsast suuremast Tallinna hotellist.

Huvitav pilt avaneb, kui vaadata väliskülastuste muutust turistide päritoluriigi alusel. Valdava osa riikide puhul on turism Eestisse peaaegu täielikult kadunud, moodustades mullustest külastusnumbritest heal juhul 5%. Oluliselt parem on olukord aga Eesti lähiriikidest pärit turistidega. Mõneti ehk üllatavalt on kõige "truumaks" Eestile jäänud lõunanaabrid lätlased. Kui eelmise aasta juunis peatus Eesti majutusasutustes 17 000, siis tänavu 10 000 lätlast. 40protsendiline langus on küll suur, kuid teiste päritoluriikide puhul on see oluliselt suurem. Siinsete majutusasutuste kõige levinum väliskülastaja oli ka juunis endiselt soomlane, kuid kui eelmisel aastal jõudis neid juunis Eestisse üle 80 000, siis tänavu kõigest 20 000. 

Iseasi, kui palju see meid lohutab, kuid soomlaste enda turismisektor on muuseas saanud isegi raskema löögi kui Eesti oma. Nimelt peatus juunis Soome majutusasutustes veel vähem välismaalasi kui Eestis − kõigest 19 000 ehk ca 5% mullusest külastuste arvust.

Väliskülastuste äralangemist on vähemalt osaliselt aidanud kompenseerida siseturism. Kui populaarseks osutus puhkuse veetmine kodumaal, annab tõeliselt aimu alles juulikuine statistika, ent ka juunis registreeriti siinsetes majutusasutustes rohkem kui 120 000 kohaliku külastaja visiit. Kuigi see number oli 20% väiksem kui samal ajal 2019. aastal, leidus juunis juba ka selliseid paiku, kus kohalike turistide külastuste arv oli mullusest suuremgi. Kõige rohkem võitis eestlaste välisreiside ärajäämisest Pärnu, kus peatunute arv kasvas mulluse 15 600 juurest 22 500ni, ent kohalikke turiste ööbis eelmisest aastast rohkem näiteks ka Ida-Virumaal.

Milliseks kujuneb turismisektori tulevik, sõltub ennekõike mõistagi koroonaviiruse levikust järgnevatel kuudel, teadlaste edust vaktsiini väljatöötamisel ning poliitikute otsustest majandus- ja liikumispiirangute kehtestamisel. Teisalt on oluline roll ka inimeste hoiakutel ja julgusel jälle reisida.

Kui koroonakartuse mõõtmine on veel raskendatud, siis majandusliku poole pealt võiks Eesti vaade olla ehk veidi optimistlikum kui mõnel teisel riigil. Nimelt on koroonaviirusest tingitud majanduskriis olnud nendes riikides, kust turistid traditsiooniliselt Eestisse saabuvad, tagasihoidlikum. Samuti on näiteks soomlaste tarbimiskindlus viimastel kuudel oluliselt tugevnenud ja ehk on nad peagi valmis seda väljendama ka väikese reisiga üle mere lõunanaabrite juurde. Kui tervis lubab.

Tagasi üles
Back