/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
Põline valgamaalane Jüri Konrad polnud jõudnud olla veel 24 tundigi Jõhvi vallavanem, kui sotsiaalmeediasse ilmusid pildid temast koos riigikogu liikme Martin Repinskiga poseerimas Jõhvi jalgpallistaadionil. Juures rõõmusõnum, et järgmise aasta riigieelarvest tuleb raha Jõhvi jalgpallihalli ehitamiseks.
Samas oli vallavolikogu esimehe kohta sihtivalt Repinskilt ka konkreetne selgitus, mil moel need 1,5 miljonit tulevad: ikka tänu sellele, et Repinski rääkis kaks aastat tagasi sellest peaminister Jüri Ratasega. Ja nüüd ennäe: piiks-piiks, raha tulebki ...
Kui Jüri Konrad seisis päev varem enne hääletust Jõhvi volikogu liikmete ees, kellest suur osa nägi teda esimest korda, siis ei kõnelnud ta oma plaanidest Jõhvi juhtimisel, vaid kuulutas esimese asjana, et Keskerakonna juhitav valitsus eraldas Jõhvile jalgpallihalli rajamiseks raha.
Repinski ei häbene raasugi panna oma kaela loorberipärgi ka nende ettevõtmiste eest, mille kallal on teised inimesed ja paljud eelmised vallavalitsused näinud vaeva aastaid.
Iseenesest on ju hea, kui riik hoolitseb selle eest, et Ida-Virumaal saaksid jalgpalliklubid ka tuisu ja pakasega trenni teha. Vastuvõetamatu on aga, kuidas poliitikud kasutavad mõõdutundetult riigi investeeringuid enesereklaamiks ja ehivad ennast võltssulgedega.
Selle jalgpallihalli puhul on oluline teada, et see raha pidi algul minema jalgpalliliidu soovitusel Narva, kus on olemas erinevalt Jõhvist ka meistriliiga klubi. Ent viimasel hetkel toimus vangerdus. Oli läbinähtav, et Keskerakond ei saanud oma erakonna liiget Jõhvi vallavanemaks kandideerima saata tühjade kätega. Kuna ühtegi paremat rahanutsakut kaasa anda polnud, siis kistigi Narvalt see jalgpallihall käest ja ulatati kandikul Jõhvile.
Repinski saab ühtlasi need poolteist miljonit eurot kirjutada otsa kümnele miljonile eurole, mis tema sõnul on juba varem riigieelarvest Jõhvi jõudnud tänu temale. Mida lähemale jõuavad järgmised kohalikud valimised, seda sagedamini ta seda meelde tuletab ja pole kahtlustki, et see summa tema sõnavõttudes muudkui kasvab. Ta ei häbene raasugi panna oma kaela loorberipärgi ka nende ettevõtmiste eest, mille kallal on teised inimesed ja paljud eelmised vallavalitsused näinud vaeva aastaid.
Selleks, et ikka kõik vallaelanikud teaksid, milliste geniaalsete raha väljavõlumise võimetega vallajuhid neil on, tuleb huugama panna kõik viled ja fanfaarid. Pildid ja videod sotsiaalmeediasse! Koroonapandeemia alguses ilmumise peatanud vallaleht (kuna vallavõimudel tuli just siis info levitamise pealt raha kokku hoida) läheb taas kõikidesse postkastidesse. See on viimaste riigikogu valimiste eel äraproovitud käitumismuster. Repinski pani siis vallavanemana oma kangelastegudest pajatava vallalehe maksumaksjate raha eest kaks korda kuus ilmuma. Häältesaak tuli küll loodetust väiksem, kuid siiski piisav, et koht Toompea saalis sisse võtta.
Nii Jüri Konradit kui Martin Repinskit, aga ka nende poliitilist kompanjoni Jõhvis, kommunaalteenuste ärimeest Nikolai Ossipenkot, on püütud esitleda avalikkusele kui tublisid ja edukaid ettevõtjaid. Tähelepanuväärne on aga, et Valgamaal ööklubi ja majutusasutust pidava Jüri Konradi osaühing Mismar on avalike andmete põhjal viimase viie aasta jooksul riigile makse maksnud kokku vähem kui kolm tuhat eurot. Viie aasta jooksul!
Martin Repinski poliitikasse lennutanud tuntud Konju kitsefarmi maksude laekumised on sel aastal kahanenud ligikaudu 600 eurole kuus. Lisaks kohtutäituri ettekirjutused, maksuvõlad. Need ei ole märgid edukast ettevõtlusest, vaid pigem viited maksuameti püsivaks "kirjasõbraks" olemisest.
Nikolai Ossipenko firma N&V teenis jõustunud kohtuotsuse põhjal naaberlinnalt Kohtla-Järvelt ligemale miljon eurot kriminaalset tulu. Temaga seotud prügifirmad on teiste kohtuotsuste põhjal pannud toime sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid maksupettusi.
Raske on aru saada, miks valib Jüri Ratase juhitav Keskerakond oma liitlasteks Jõhvis just selliseid tegelasi. Nende viimane saavutus on ... keskerakondlasest vallavanema Max Kauri ametist tagandamine. Kui tavapraktika põhjal peaks sellele järgnema Repinski väljaheitmine erakonnast, siis ta on seal jätkuvalt nagu milenkii. Tema häält on riigikogus Ratase valitsuse püsimiseks vaja. Ilmselt see ongi põhiline põhjus.
Kui riigi investeeringute ja valla raha kasutamine isiklikuks poliitiliseks reklaamiks ei ole häälte ostmine, siis kuidas oleks õige sellist tegevust veel nimetada? Ostmiskatseks või häälte nurumiseks?
Hääle ostmine on muu hulgas kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette kuni aastapikkuse vangistuse. Neil vähestel juhtudel, mil õiguskaitseorganid on Eestis hääle ostmist menetlenud, on tegu olnud enamasti olukorraga, kus valimisjaoskonna lähistel püütakse inimesi kas kümne euro, viinapudeli või mõne muu väikese meelehea eest hääletama vajaliku kandidaadi poolt.
Võimul olevatel poliitikutel on võimalik maksumaksja raha toel poliitilist enesereklaami teha märksa suuremas ulatuses. Selline positsiooni ärakasutamise kiusatus valimisedu huvides on tulnud peale erinevate erakondade poliitikutel − meenutame kas või endise peaministri Taavi Rõivase valimisreklaami Ämari lennuväljal. Ka katuseraha jagamise tava on õigupoolest ju häälte ostmine.
Juriidiliselt võib selline tegevus olla seadustega kooskõlas. Riigikogul tasuks aga mõelda, kuidas annaks sellise parasiitliku poliitika viljelemise piire ja tõlgendamisvõimalusi ka seadusandlikult kitsendada.
Kõige tõhusam rohi selle vastu on valijate oskus ja võime poliitikute võltsi enesereklaami ja häälte ostmise katseid läbi näha ja vältida õnge minemist ning näidata neile valimistele punast kaarti.