Mare Roosileht: Ida-Viru − tarkade maa

Mare Roosileht
Copy
TTÜ Virumaa kolledži tudengid.
TTÜ Virumaa kolledži tudengid. Foto: Virumaa kolledž

TTÜ Virumaa kolledži direktor MARE ROOSILEHT tõdeb, et Ida-Virumaa kui tööstuspiirkond vajab leiutajaid ja teadlasi ning piirkonna eduka tuleviku tuum on tugev eestikeelne haridus, teadus ja innovatsioon.

Ida-Virumaa kui suure tööstustraditsiooniga maakonna tulevik sõltub tarkadest valikutest, mida tuleb teha kohe ja praegu. Vastutuse otsuste tegemisel peame võtma eelkõige meie, Ida-Virumaa inimesed.

2021. aastal tuleb mõistlikult tegutseda nii õiglase ülemineku fondi tegevuste planeerimisel kui ka kohalikel valimistel. Iga maakonna elanik peab vaatama peeglisse, jätma isiklikud huvid ja hirmud tagaplaanile ning tegema valikuid, mis toovad kasu maakonna inimestele ja majandusele. Tuleviku tuum on eestikeelne haridus, teadus ja innovatsioon.

Õigus eestikeelsele haridusele

Ida-Virumaa arengustrateegias on eesmärk, et 2030+ pakutakse maakonnas kompleksset haridust, tagades õppuritele kolme keele oskuse, digipädevused, ettevõtliku eluhoiaku, ning ollakse atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks, sh maakonnavälistele noortele.

Mare Roosileht.
Mare Roosileht. Foto: Virumaa kolledž

3 MÕTET

  • Ida-Virumaa peab saama atraktiivseks kohaks kõrghariduse omandamiseks ja seda mitte ainult kohalikele noortele.
  • Ida-Virumaa võiks olla noortes tehnoloogiahuvi suurendamise teerajaja Eestis.
  • Viimane aeg on ühendada regioonis olemas olev haridusvõimekus ning tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsus.

Eesmärkide saavutamiseks on jäänud vähem kui 10 aastat. See on väga lühike aeg, arvestades, et eelneva 30 aasta jooksul ei ole suudetud tagada kõikidele maakonna õpilastele nende põhiõigust − eestikeelset haridust.

Õnneks on üha rohkem neid, kes sel teemal valjul häälel sõna võtavad. 4. detsembri Postimehes kõlanud Signe Kivi üleskutset "Eestikeelne haridus kõigile" kommenteerin vene poeedi Lermontovi sõnadega: "See kõik oleks naljakas, kui poleks nii kurb …"

Ida-Virumaa prioriteet peab olema ühtne eestikeelne haridus lasteaiast kõrgkoolini. Seda tuleb igaühel meist mõista, nõuda ja eeskuju näidata. Eesti emakeelega inimesed võiksid igal võimalusel kasutada suhtlemisel riigikeelt, tekitades seeläbi heatahtliku ja motiveeriva keelekeskkonna.

Eesti keelest erineva emakeelega inimestele võiks olla väljakutseks kasutada igal võimalusel oma teadmisi, mis on omandatud koolis või keelekursustel. Ka Virumaa eesti hariduse selts, Keelepööre, Hariduskopter (haridusklaster), eesti keele kui teise keele õpetajate liit on ellu kutsutud just selleks, et toetada eestikeelset haridust ning eesti keeles õpetavaid pedagooge.

Insenerid loovad tulevikku

Ida-Virumaa kui tööstuspiirkond vajab leiutajaid ja teadlasi. Kogu maailmas on suur probleem inseneride järelkasvuga, kuna see valdkond ei ole noortele atraktiivne.

1. detsembri Postimehes ilmunud Renno Veinthali arvamusloos "Eesti teevad nutikaks insenerid" on välja käidud inseneriakadeemia idee, mille üheks eesmärgiks on noorte tehnoloogiahuvi suurendamine Eestis. Meie maakond võiks ka selles teerajaja olla. Koostöös ettevõtete ja erialaliitudega tuleb aktiivsemalt motiveerida noori õppima asuma tulevikuerialadele (loe: tehnikaerialadele) ning osaleda aktiivse partnerina inseneriakadeemias.

Tehnika- ja teadushuvi säilitamisel on oluline roll kõikidel haridusastmetel. Kui lasteaias ning algkoolis on huvi tehnika ja tehnoloogia vastu olemas, siis gümnaasiumis on see juba vaibunud. Matemaatikat, keemiat ja füüsikat peavad noored kõige hirmutavamateks õppeaineteks, kuigi just loodusteadused aitavad kokku panna tervikliku maailmapildi.

Need on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad seaduspärasusi, millel põhineb nii elus kui eluta looduse toimimine. Aga kus on need loodusainete õpetajad, kes paneksid meie noortel silmad särama ja ärataksid neis huvi loodusseaduste vastu? Selles valdkonnas võiksid piirkonna kolledžid õla alla panna ja õpetajaid koolitama hakata.

Uurimisrühmad loovad vundamendi teaduse ja tehnoloogia arendamisele

Ühiskond ootab teadlastelt, et nad oskaksid ette näha, mida toob tulevik majandusele, tööstusele, Ida-Virumaale. Viimane aeg on ühendada regioonis olemas olev haridusvõimekus ning tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsus.

Virumaa kolledžis, sh põlevkivi kompetentsikeskuses on olemas võimekus tegelda teadus- ja arendustegevusega nii põlevkivi- kui ka rakenduskeemia valdkonnas. Lisaks on vaja laiendada teadustööd ka teistes maakonna väljakutsete lahendamiseks olulistes valdkondades. Lähiaastate fookuses on vedelkütuste väärindamine, põlevkivitehnoloogiate kasutamine ringmajanduses, vesinikutehnoloogia arendamine, süsiniku püüdmise tehnoloogiate rakendamine, suurandmete analüüs jpm.

Teadusvõimekust tuleb laiendada eelkõige olemasolevate kõrgharidusasutuste baasil ning luua (rakendus)professuuri kohad. Teadusrühmade olemasolu võimaldab töötada välja maakonna arenguks olulisi erialasid magistri- ja doktoriõppe tasemel, tagada selleks vajaliku teadmuse olemasolu maakonnas ning tõsta teadusrahastuse taotlemise võimekust.

Tuleviku töökohad vajavad nutikaid töötajaid

Kära põlevkivitööstuse ümber on muutnud maakonna elanikud murelikuks ning varjutanud valdkonna ekspertide seisukohti. Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks on töötatud välja meetmed ja tegevused, mis toetavad majandust üleminekuperioodil. 

Põlevkivitööstusele ei ole lähiajal alternatiivi, kuid maakond saab võimaluse arendada välja uued tööstusharud ning suurendada (väike)ettevõtlust. Väljatöötamisel on uute ettevõtete Ida-Virumaale toomise plaan. Uued töökohad vajavad nutikaid töötajaid. Kuna maakonna elanike arv väheneb, tuleb mõelda, kuidas meelitada piirkonda inimesi väljastpoolt, parandada elukeskkonda ja vaba aja veetmise võimalusi.

Panustada tuleb olemasolevate inimeste ümberõppesse. Maakonna kõrg- ja kutseharidusasutused peavad olema valmis pakkuma erialasid ning paindlikke õppevorme. On suurenemas nõudlus (tööstus)magistriõppekavade, sh üheaastaste järele. Igal maakonna elanikul, sõltumata vanusest, peab olema võimalus omandada haridus, lähtudes huvidest, võimetest ning elukorraldusest.

Vaid targalt toimetades suudame täita Ida-Virumaa võtme-eesmärki − peatada väljaränne ning suurendada sisserännet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles