Virumaa − varjaagide maa?

Kiviõli ja Kohtla-Järve vahel asuv Varja küla on ajaloos ilmselt mänginud suuremat rolli, kui see asula esmapilgul aimata annab. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik /Arhiiv

Paul Aristelt pärineb arusaam, et Narva jõe piirkonnas räägiti kunagi ühtset keelt. Keeleteadlaste arvates lahknesid läänemeresoome keelte hulgast viimasena omavahel vadja ning põhja-eesti keeled. Pekka Sammallahti on hinnanud selle toimumise ajaks viikingiaega (niisiis põhiliselt 9., 10. sajandit).

Kust pärineb Virumaa nimetus? 

Mõnedki Virumaa kohanimed tekitavad mõtteid, et pärinevad tolle lahknemise eelsest ajast. Näiteks otse Narva maanteel paikneb Varja küla − erinedes sõnast "vadja" vaid ühe hääliku võrra. Mis on üldse häälikute D ja R vahe? Kui neid pikalt hääldada, siis on seda märgata, aga kui võimalikult lühidalt läbi ajada, on nende erinevus null. Mu tagasihoidlikul tähelepanekul kipub nende praktiline eristamine just meie nohuses kliimas kergesti kaduma.