„Naabrid on teinud meie elamisest piinakambri!“

Järveküla tee kortermajja on saabunud ajutine vaikus: ema ja tütar, kes alailma naabrite rahu häirisid, viibivad ravil. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Mida teeksite teie, kui naaber teie elu põrguks muudab: kakleb, röögib, ropendab ja kolgib öösiti vastu seinu, lage, radiaatorit? Kutsuksite politsei ja päästjad? Asjata, sest patrull pöörduks peagi sama targalt minekule. Kaebaksite linnavalitsusse? Põhjuseta, sest rahutu naaber on jõudnud juba kirjutada riigikogule ja peaministrile. Koliksite minema?

Selgub, et tülikatest naabritest, kes lisaks väidavad, et majaelanikud neid mürgitavad ja kiiritavad, ongi väga keeruline lahti saada.

"Varem oli meil rahulik ja vaikne maja," räägib Kohtla-Järve Järveküla tee kortermaja elanik Aleksei. Kuid juba teist aastat võib ta rahulikust elust vaid unistada, sest majja kolinud eakas naine tütrega on naabrite elu kibedaks teinud.

Politsei ei saa mürgeldajaid isegi mitte trahvida

"2020. aasta märtsis kolisid meie majja uued elanikud ning sellest hetkest sai meie rahulik elu otsa.

Korteris nr /…/ juhtub iga päev hommikust hilisõhtuni igasuguseid asju: lakkamatult kostab sealt tugevaid lööke vastu seinu ning hirmsaid karjed (roppusi, needusi, ähvardusi). Oleme mitu korda politsei välja kutsunud, kuid patrull ja kiirabi ei saa meid kuidagi aidata, kuna daamidel on mingid tõendid või dokumendid, nii et politsei ei saa neid korrarikkumiste eest isegi mitte trahvida."

(Järveküla tee maja elanike kirjast Kohtla-Järve linnapeale)