Kolm kuud enne kohalikke valimisi ei pinguta erakonnad ega valimisliidud peaaegu üldse sellega, et anda valijatele teada, mida nad siinsetes valla- või linnavolikogudes võimule saades kavatsevad korda saata.
JUHTKIRI Häälte noolijad, kus on teie plaanid?
Jah, me teame päris palju sellest, kuidas käib aina jaburamaks pöörduv võimuvõitlus Jõhvis. Kuuleme, kuidas Narvas püüab Keskerakond meelitada oma ridadesse võimalikke häältemagneteid. Jälgime, kuidas mitmed erakonnad, kes avastavad, et neil polegi Ida-Virumaal arvestataval hulgal aktiivseid liikmeid, ei suuda otsustada, kas minna valimistele oma kidura nimekirjaga või pugeda mõnda valimisliitu. Näeme, kuidas mõni valimisliit korraldab kontserte ja jagab tasuta suppi või mõni võimulolev poliitik laseb munitsipaallehe oma pilte täis panna.
Põhiteemal, mida võimu ihkavad seltskonnad kohaliku elu edendamiseks tahavad konkreetselt ära teha, pole aga kõssugi. See pole justkui üldse tähtis. Kogu aur kulub justkui vaid sellele, kes kellega ühte nimekirja läheb.
Praegu peaks käima valimistel osalevate seltskondade vahel ideede tulevärk. Millal siis veel, kui mitte mõned kuud enne valimisi peaks letti lööma kohaliku elu tulevikku kujundavaid plaane? Et valijad saaksid otsustada, mida nemad rohkem tahaksid, ning hinnata sedagi, kes suudab oma kavatsusi konkreetselt ja reaalselt välja käia ning kes pakub lihtsalt populistlikku roosamannat ja püüab ise ilus olla.