Rannapungerja majaka ümber kees aastakümneid tagasi elu

1934. aastal ehitatud betoonist Rannapungerja tuletorn vajab taas kõpitsemist, et ta vajuva liivaseljandiku tõttu ümber ei kukuks. Foto: Erik Kalda / Põhjarannik

Sel nädalavahetusel siirduvad inimesed Eesti eri paigust Peipsi äärde Rannapungerjale Tuletorni festivalile. Aga kui paljud teavad, et üle poole sajandi tagasi kees praegu vaikses rannakülas elu, kus puhkpilliorkestri saatel löödi tantsu ning kaks korda nädalas näidati kino? Puhkajaid toodi laevadega Pihkvast ja Tartust.

Tänini töötav Rannapungerja tuletorn tähistab ülejärgmisel aastal oma saja aasta juubelit. Õigupoolest on nii palju aastaid siin Rannapungerja jõesuudmes Peipsil liikuvatele laevadele tuld näidatud. 1923. aastal püstitati siia tulepaak, mis kujutas endast puitkonstruktsiooni, mille otsas gaasil töötav lamp.

Tuletorn on jätkuvalt ohus

Aastate jooksul on Rannapungerja tuletorn olnud ohus liivaseljandiku vajumise tõttu. Vältimaks selle ümberkukkumist, kindlustati 2007. aastal torni vundamenti. Vundament kaeti puitlaudisega, torni ümbrus kujundati vaateplatvormiks ning tornialuse luite Rannapungerja jõe poolsele nõlvale ehitati puittrepp. Aasta hiljem kindlustati luitenõlv kookosvõrguga ja luite jalamile paigaldati liiva kogumiseks pajuvitstest punutud tara.

2017. aasta detsembris kinnitatud Järvevälja maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sedastati, et nõlva kindlustus on lagunenud ja liiva ärakanne hoogustunud. Abinõudena nähti ette luitevalli kindlustuse ja puitpiirde taastamine, samuti platvormi regulaarne hooldamine.