Kaja Toikka: koolide sulgemisel jääb maale veelgi vähem noori

Kaja Toikka, lapsevanem Lüganuselt Foto: Madis Veltman / Postimees

Uus kooliaasta on alanud ja Lüganuse valla valitsejad taas täis indu valla haridusvõrku koomale tõmmata.

Nagu haridusspetsialisti suvel ilmunud kirjutisest lugeda võib, olevat kõigi osapooltega juba räägitud ja jaanuariks peab taas plaan valmis olema. Tunnen, et haridusspetsialist Iti-Jantra Metsamaa patroneerivas kõneviisis avaldatud artikkel Lüganuse valla haridusvõrgu korrastamisest vajab vastulauset.

Esiteks on Metsamaa väide, et kevadise haridusvõrgu korrastusplaani vastased tahavad säilitada praegust koolivõrku aastani 2030, läbinisti vale. Vastu ollakse vallavalitsuse asjaajamisviisile, kus tagatoas otsustatakse mingi plaan käiku lasta ja siis hakatakse seda inimestele kõigi vahenditega peale suruma.

Haridusspetsialist õhutab vallaelanike vahel vaenu väitega, et 576 õpilast jääb igal aastal ilma neile määratud toest, vahenditest ja võimalustest selleks, et 107 õpilast saaks käia väikeses koolis.

Kevadine plaan oli suunatud otseselt Lüganuse kooli ehk valla suuruselt teise ja tugeva haridustasemega üldhariduskooli sulgemisele. Plaanist paistis läbi mitu soovi: turgutada Lüganuse kooli arvelt Kiviõli 1. keskkooli ja likvideerida konkurent ning mängida sõpradele (soodsalt) kätte tühjendatud koolikompleks. Samas asub valla rahakoti jaoks kulukaim õppeasutus hoopis Sondas, kus tegelik õpilaskoha maksumus on lausa üle 20 000 euro aastas.

Haridusspetsialisti väitel ei saa vallas õppetöö tingimusi parandada, sest suur hulk raha tuleb kulutada kinnisvara ülalpidamiseks. Metsamaa kas ei tea või jätab targu mainimata, et vallavanema sahtlis on kalkulatsioon valla koolimajade küttekulude vähendamise võimaluste kohta. Kallilt õliküttelt odavamale vedelgaasiküttele üleminek ei nõuaks erilisi kulutusi, see tasuks ära ühe kütteperioodiga ja vald hoiaks kokku 100 000 eurot aastas, mida saaks suunata nii tugiõppeteenusteks kui õpetajate palkadeks.

Haridusspetsialist ütleb, et valla 87 õpetajakoha palgarahaks riigieelarvelisest toetusest ei piisa ja vald peab lisa leidma oma eelarvest. Tegelikult on riik võtnud juba mitu aastat tagasi põhimõtteks, et munitsipaalkoolide õpetajate palkasid peavadki osaliselt tasuma koolipidajad ehk omavalitsused.

Metsamaa kas jälle ei tea või jätab targu mainimata, et vald peab oma vahenditest üleval ka umbes 200 tühja korterit. Nende korterite müügist saadava raha saaks vald suunata elanikele vajalike teenuste osutamiseks, muu hulgas õpetajate palkadeks.

Haridusspetsialist õhutab vallaelanike vahel vaenu väitega, et 576 õpilast jääb igal aastal ilma neile määratud toest, vahenditest ja võimalustest selleks, et 107 õpilast saaks käia väikeses koolis. Selline väide häälestab Kiviõli lastevanemad ja õpetajad naabrite vastu ning on Lüganuse ja Maidla kooli lastevanematele solvav. Kui vallavalitsuses vaadataks ausalt otsa kulude tegelikule jaotumisele haridussüsteemis, siis poleks põhjust selliste väidetega rahva ees esineda.

Vildakas on haridusspetsialisti väide, et vald kannatab, kuna haridusvaldkonnas panustatakse hoonetesse, mitte sisusse. Kui eespool nimetatud ümberkorraldused ära teha, siis tekib ka lisaraha hariduse sisulise arendamise jaoks. Samas on Lüganuse kool suutnud hoida prioriteedina hariduse sisu ehk head kvaliteeti ka koolile ebasoodsates tingimustes.

Kui vaadata üle-eestilisi suundumusi, siis viimase kümne aastaga on kahekordistunud lastevanemate arv, kes panevad oma lapsi väikestesse koolidesse, sest seal on väikesed klassid. Tuleb arvestada ka sellega, et COVIDist põhjustatud olukord on muutunud püsivaks. See tähendab vajadust pideva hajutamise ja rohkemate ruutmeetrite järele õpilase kohta koolis. Kahjuks või õnneks on nii Lüganuse kui Maidla koolis selleks paremad võimalused.

Kahjuks on olukord selline, et vallavolikogu praeguse koalitsiooni otsuste tagajärjel on Lüganuselt juba lahkunud/lahkumas noori lastega perekondi. Nad ei koli maalt Kiviõlisse valla pakutavatele teenustele lähemale, vaid lähevad ära nii vallast kui maakonnast. Kahjuks.