Annika Vorobjova sel aastal Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö näitab, kui erisuguselt määratlevad end vene kodukeelega noored, kes õpivad eestikeelses gümnaasiumis.
Kas korraga saab olla nii eestlane kui venelane?
Magistritöö "Mitmikidentiteediga õpilane eesti õppekeelega gümnaasiumis − märkamine, toetamine ja kultuurilise eripäraga arvestamine ühe gümnaasiumi näitel" toob välja neli enesemääratluse tüüpi.
I tüüp − tugev vene identiteet
Seda tüüpi õpilane on tugeva vene identiteediga. Ta on kindel oma enesemääratluses ega näe vajadust selle varjamiseks. Ta määratleb oma pere ja iseend venelastena, vaatamata sellele, et peaaegu kõik pereliikmed ja ka tema ise on sündinud Eestis.
Seda tüüpi õpilane on kindel, et teised määratlevad teda samuti venelasena. "Kõik õpetajad said kohe aru, et olen venelane, ma ei hakka endast kujutama kedagi teist. Kui ma olen venelane ja see teile ei meeldi, siis need on teie probleemid."
II tüüp − lõhestunud identiteet
Teist tüüpi õpilastel on selgelt mitme identiteedi elemendid, kuid neil esineb kahtlusi ja segadust. Oma pere määratlevad nad venelastena, iseend olenevalt olukorrast kas venelase või eestlasena. Seda tüüpi õpilased on oma muutlikust enesemääratlusest väga teadlikud ning neil ei esinenud identiteedi varjamise vajadust.
"Nagu praegu ma ei oskagi öelda… ma tunnen nagu ma olen mõlemat. Kui keegi küsib, siis ma ütlengi, et mu emakeel on vene keel, aga ma ei tea, kes ma nagu otseselt olen."
"Kui mingi venelaste seas või venelaste keskel kamp on koos, siis seal tunnen end jah rohkem venelasena. Kui klassikaaslaste seas, siis ma ei saa öelda, et ma olen venelane. Keeruline."
Ühel õpilasel võis aga segadus tugevamalt väljenduda. Ta ei määratlenud end kindlalt venelasena. Samas ei määratlenud ta end intervjuu vältel ka eestlasena.
"Mina küll ei määra end venelasena, vene traditsioonid [9. mai] kuidagi pole minu omad ja ma ei saa neid lihtsalt omaks võtta. Ma määran end mingi poolvenelane ja pooleestlane, kuidagi niimoodi."
III tüüp − segaduses identiteet
Kolmandat tüüpi õpilastel esineb vähemal või rohkemal määral segadust oma identiteedi üle. Need õpilased määratlevad oma vanemaid venelastena, kuid iseennast eestivenelastena. Sellist tüüpi enesemääratlus näitab nende teadlikkust kuuluvusest sellesse ühiskonda − nad on Eestis sündinud vene päritoluga eestlased. Nendel õpilastel on selgelt kujunenud kaksikidentiteet.
Siiski võib ka sellel tüübil esineda kõhklusi. Kui Annika Vorobjova palus ühel õpilasel seletada, kuidas ta tutvustaks end Venemaalt pärit venelasele, tekitas enesemääratlemine sellises olukorras temas kerget segadust. "Ma ütleks, et olen venelane ikkagi, aga räägiksin, et ma olen pärit Eestist… ma ei teagi. Ma ei olegi nagu pool ja pool, nagu pooleestlane ja poolvenelane, mul on puhtalt venelaste pere."
Teisel õpilasel tulenes kõhklus eelnevast eluperioodist, mil õpilane varjas oma rahvuslikku tausta, püüdes sulanduda eestikeelsesse keskkonda ja ühiskonda. "Varem oli küll niimoodi, et kui ma olin eestlaste seas, siis ma ikkagi üritasin rääkida niimoodi, puhtalt eesti keeles, et peita seda vene aktsenti, et keegi ei saaks aru, et mina olen venelane, et ma ei ole nagu puhas eestlane nii-öelda."
Kuna õpilane on praeguseks leppinud oma kultuurilise eripäraga, ei varja ta enam oma tõelist "mina", kuid kõhklus on siiani jäänud. "Venelane, ma arvan. Vene eestlane. Ei tea (naerab), venelane, vene eestlane."
IV tüüp − varjatud identiteet
Neljandat tüüpi õpilaste identiteedi olemus on kõige keerulisem ja mitmetahulisem. Neil esineb selgelt kaksikidentiteet, kuid õpilased ise seda otseselt välja ei ütle. Nende enesemääratlus on mingil määral sõltuv nende endi negatiivsetest eelarvamustest vene rahvuse suhtes.
Näiteks üks uuritav ei varja oma päritolu ja rahvust, kuid annab märku, et ei soovi end oma rahva pärandiga seostada. See võib tuleneda sellest, et õpilasel seostub rahvus "venelane" Venemaaga, mida õpilane võib seostada millegi negatiivsega ning tal puudub arusaam etnilise ja riigiidentiteedi erinevusest.
Teiselgi õpilasel on märgata identiteedi varjamise märke. Õpilane on pärit vene perest, kuid ta on lasteaiast saadik õppinud eestikeelses kogukonnas, tema sõbrad on eesti rahvusest ning ta on igapäevaselt ümbritsetud eestikeelse kogukonnaga, samas aga on tema pere vene rahvusest ja ka pere traditsioonid on seotud vene rahvusega.
Intervjuu vältel püüdis õpilane enesemääratluse küsimust vältida, kirjeldades enda asemel oma peret. "Tal [emal] on juured Venemaalt, aga samas ta on Eestist, aga ta vist ikka arvab, et ta on venelane… mul selles osas pole vahet… Ei teagi."