MIHKEL NESTOR ⟩ Pensioniraha kulutatud, mis edasi?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Foto: Madis Veltman/Postimees

Teisest sambast välja võetud pensionisäästusid on tarbimisse liikunud oodatust kiiremini. Kas aina kallinevate hindade juures rahval ka edaspidi raha ostlemiseks jätkub?

Statistikaameti äsjaste andmete kohaselt püstitas Eesti jaekaubandusettevõtete müük septembris kõigi aegade rekordi: 790 miljonit eurot. Seda hoolimata asjaolust, et tavapäraselt on september kaubandusvõrgus pigem vaiksem kuu. Näiteks eelmise aasta septembris küündis jaekaubandusettevõtete käive kõigest veidi üle 640 miljoni euro, mis annab aastaseks kasvuks 23%.

Tõsi, jaekaubanduse näitajaid on paisutanud ka inflatsioon. Ent isegi hinnamuutusi arvesse võttes tegi jaekaubandusettevõtete müük püsihindades jõulise 17% tõusu.

Kui varem prognoosisid analüütikud, et pensioniraha jagub tarbimiseks veel ka 2022. aastal, siis praegu tundub see aina kahtlasem.

Põhjus, miks septembris jaemüük "buumis", on muidugi üldteada. Nimelt pole viiendik Eesti elanikkonnast tänavu olnud "oma peaga mõtlemises" järjekindel mitte ainult vaktsineerimisrindel, vaid langetanud ekspertide soovitusele vastupidise otsuse ka teise samba pensionisäästude väljavõtmise näol. Just pensionireformi tulemusi jaekaubanduse praegused näitajad peegeldavadki.

Vähemalt sama edukaks kujuneb kaupluste jaoks ka oktoobrikuu, mil ilmselt enam kui 800 mln euroga uus müügirekord püstitatakse. Kui varem prognoosisid analüütikud, et pensioniraha jagub tarbimiseks veel ka 2022. aastal, siis praegu tundub see aina kahtlasem. Nimelt on pensionisäästudest praeguseks ära kulutatud juba rohkem kui pool.

Võttes aluseks septembri statistika, näib, et pensioniraha kulus enim autode ostmiseks. Võrreldes 2020. aasta sama ajaga, suurenes mootorsõidukite ja nende komponentide müük rohkem kui 50 miljoni euro võrra ehk 23%. Et uute sõiduautode müük märkimisväärselt ei suurenenud, siis ilmselt kulus raha pigem kasutatud sõiduautode ostmisele.

Automüügi kõrval läks väga hästi ka ehitusmaterjalide ja kodumasinate müük, mis mullusega võrreldes suurenes 45 miljoni euro ehk pea poole võrra. Väga tugevad müügitulemused tegid septembris tegelikult aga kõik jaekaubanduse valdkonnad.

Defitsiit ja inflatsioon

Ilmselt oleksid jaekaubanduse tulemused võinud olla veelgi tugevamad, kui probleemiks poleks paljude kaupade kättesaadavus. Majapidamiste kõrge nõudlus pole tänavu puudutanud mitte ainult Eestit, vaid sisuliselt kogu arenenud maailma. Eriti jõuline on see olnud USAs, kus kahekohaline jaemüügi kasv on kestnud aasta algusest saadik.

Kuigi tarbimispidu on olnud hoogne ka siinpool Atlandi ookeani, pole eurooplased selliseid näitajaid siiski saavutada suutnud. Küll on ootamatult suur nõudlus olnud üllatus tootjatele ja suurimaks probleemiks on saanud see, kuidas ostjate soovidega toime tulla.

Muu hulgas on USA ja Euroopa kaubavoogude tasakaalustamatus tekitanud tõelise logistikakriisi, kus merekonteinerid kipuvad kuhjuma USA sadamatesse. Vabade konteinerite defitsiit on tekitanud olukorra, kus paljud Eesti jaekaubandusettevõtete tellimused pole õigeks ajaks kohale jõudnud või on vedu muutunud nii kalliks, et selle lõpphind tarbijatele juba üle jõu käiks. Konteinervedude hinda mõõtev Harpexi indeks on praeguseks jõudnud 4000 USD tasemele, mis on 10 korda enam kui 2020. aasta keskel.

Kõrge nõudlus ja sellest põhjustatud hinnakasv pole puudutanud mitte ainult logistikat ja tarbekaupasid, vaid ka energiahindasid. Suuresti just sellest tingituna küündis Eesti inflatsioon septembris 6,6%ni ja ilmselt on oktoobris see näitaja veelgi suurem. Näiteks Leedus ületas oktoobri inflatsiooninäit juba 8%.

Suured kulud, suured tulud

Pensioniraha on otsas, elu on muutunud kalliks ja kaupa napib. See paneb küsima, kas järgmisel aastal saab üldse mingist tarbimise kasvust rääkida. Vastus on, et saab ikka.

Alustades defitsiidist, ei ole pikaajaline kaupade puudujääk realistlik stsenaarium. Tööstus on praegu tegemas suuri investeeringuid, et nõudlusega kohaneda, ning järgmise aasta jõulukinkide saadavuse üle vahest üleliia muretsema ei pea.

Inflatsiooni puhul on arvamusi vastakaid, ent kui me praegu räägime Eestis 6-7% hinnakasvust, siis selliste näitajate nägemine ka aasta pärast pole kuigi realistlik − põhjuseks juba ainuüksi kõrge võrdlusbaas. Küll on ohukohaks see, et energiahindade asemel võivad järgmise aasta inflatsiooni hakata vedama toiduainehinnad, mis mõjutavad negatiivselt ennekõike vaesemaid leibkondasid.

Ent nagu on öelnud klassikud, karta ei tohi suuri kulusid, vaid väikesi tulusid. Ja õnneks on selle poolest järgmiselt aastalt oodata pigem head. Eesti hinnakasv ja inflatsioon on läbi ajaloo olnud pigem heas korrelatsioonis. Ainaks erandiks, kui hinnad palkadest kiiremini kasvasid, oli 2009-2010. aasta majanduskriis, kui ka töötus 20% lähedale küündis.

Praegune tööturusituatsioon erineb tollasest 180 kraadi. Kroonilise tööjõunappuse tingimustes liigub Eestis palgakasv inflatsiooniga käsikäes. Juba selle aasta teises kvartalis suurenes keskmine brutopalk üle 7%. Vaadates majandusosaliste ootusi tööturule, võib järgmisel aastal rääkida isegi 9%ni küündivast palgatõusust.