E, 26.09.2022

Millised on Ida-Virumaal ehitamisel olevad suuremad objektid?

Põhjarannik
Millised on Ida-Virumaal ehitamisel olevad suuremad objektid?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teine Enefit 280 tehas sai nurgakivi 2021. aasta 16. detsembril.
Teine Enefit 280 tehas sai nurgakivi 2021. aasta 16. detsembril. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Millised on praegu Ida-Virumaal ehitamisel olevad suuremad objektid? Detsembris ilmunud Põhjaranniku ajakiri Ida-Viru Homme tõi mõned neist esile.

Eesti Energia uus õlitehas Auveres

Narva lähedale Auveresse kerkivast, ligikaudu 320 miljonit eurot maksvast tehasest hakkab pisut rohkem kui kolme aasta pärast tulema õli lisaks põlevkivile ka plastijäätmetest.

Teise Enefit 280 tehase nurgakivi kapslisse läks põlevkivipuru kõrval ka tuulikute peenestatud labasid, hekseldatud plasttaarat, vana staadioniraja kummitükke ja kulunud rehvide hakkpuru. "See kõik on tooraine, millest tulevane tehas hakkab tootma kõrgema väärtusega keemiaprodukte, vähendades samas süsiniku jalajälge," kinnitas Eesti Energia õlitehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu juhtiv Andres Vainola.

Tänu uuele tehasele saab tööd ligikaudu 500 inimest: tehase töötajad, kaevurid, logistikud, seadmete hooldajad ja paljud teised.

Grigori Levkovets.
Grigori Levkovets. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tuulegeneraatorite tehas Kohtla-Järvel

Kohtla-Järve tööstuspargi esimene hiidpääsuke on tuulegeneraatorite tehas, mille 1,5 hektari suurune tootmishoone on valmis ja alanud on seadmete paigaldamine. Tehases hakatakse tootma Darrieuse tüüpi turbiini põhimõttel toimivaid väikesi, 20 meetri kõrgusel töötavaid tuulegeneraatoreid, mida on kavas turustada põhiliselt Euroopa ja Aasia riikides.

Tehast rajava OÜ Tbhawt Manufacturing juhatuse liikme Grigori Levkovetsi sõnul on uues tehases plaanis toota 2500 tuulegeneraatorit aastas. Täisvõimsuse saavutamiseks võib Levkovetsi hinnangul kuluda kolm aastat ja siis hakkab seal tööle pisut üle 300 inimese.

Programmeerimiskooli tarbeks renoveeritakse Jõhvis nõukogudeaegne sidemaja.
Programmeerimiskooli tarbeks renoveeritakse Jõhvis nõukogudeaegne sidemaja. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tehnoloogiakool kood/Jõhvi

Tänavu septembris alustanud uudses rahvusvahelises programmeerimiskoolis asus õppima 215 täiskasvanut. See kool peaks tooma Ida-Virumaale uusi nutikaid inimesi ning soodustama ka siin infotehnoloogiaga seotud ettevõtete teket ja arengut. Ajutiselt tegutseb kool Sillamäel Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ruumides. Praegu on Jõhvis käimas nõukogudeaegse sidemaja renoveerimine nüüdisaegseks hooneks ja kood/Jõhvi peaks sinna kolima 2022. aasta sügisel.

Jõhvi põhikooli ehitus edeneb jõudsalt.
Jõhvi põhikooli ehitus edeneb jõudsalt. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Uued koolimajad

Jõhvis on käimas 510 õpilasele mõeldud uue põhikooli ehitus. Jõhvi lapsed peaksid pääsema moodsasse koolimajja, mis paikneb Hariduse tänaval äsja valminud promenaadi kõrval, uuel sügisel. Narvas on algamas kahe riigigümnaasiumi rajamine, need peaksid valmima 2023. aasta sügiseks. Uued põhikoolimajad on lähiaastatel kerkimas ka Kohtla-Järvel ja Sillamäel.

Kergejõustikustaadion asub Jõhvi hariduslinnakus.
Kergejõustikustaadion asub Jõhvi hariduslinnakus. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi staadion ja teised spordiobjektid

Paarkümmend aastat kõneaineks olnud esimene Ida-Virumaa nüüdisaegne kergejõustikustaadion on kohe-kohe valmimas. See asub Jõhvi hariduslinnakus ning vallavõimudel on kavas panna sellele Jõhvis gümnaasiumi vilistlase, Eesti kergejõustikulegendi Heino Lipu nimi. Lipu sünnist möödub järgmise aasta juunis sada aastat.

Jõhvis peaks jätkuma ka jalgpallikeskuse rajamine, sest praeguse jalgpallistaadioni juurde kerkib ka jalgpallihall ja pannakse maha kunstmuruväljak. Uute spordiobjektide rajamine on Ida-Virumaal pääsenud paisu tagant valla. Sel aastal sai Narva uue ujula, Kohtla-Järvel valmis ujula, pallimängusaali ning mitmete võimlemis- ja jõusaalidega spordikeskus ning Kiviõlis on nüüd samuti kunstmuruga jalgpalliväljak.

Märksõnad
Tagasi üles