Narva − Venemaale deporteeritute aken Euroopasse

According to Oksana from Mariupol, they carried their one-year-old daughter Milat with her husband for the last three days. According to the woman, it was not comparable to sitting in the basement of a house for three weeks in the shelter from the bombing, living there. Foto: Andres Haabu / Postimees

Narva piiripunktist on viimastel nädalatel kujunenud omamoodi elutee neile Ukrainast pärit sõjapõgenikele, kelle ainsaks võimaluseks pageda pideva lahingutegevuse, pommitamise ja tulistamise eest osutus riskantne teekond Venemaale.

Suurem osa neist inimestest saabub Eestisse Mariupolist, ent ka mitmest teisest sõjakeerisesse haaratud Ukraina paigast. Selliste piiriületajate hulk Narvas ulatub päevas 200ni. Enamikul neist on tulnud koos laste ja sageli ka vanavanematega läbida rongide, busside ja autodega mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond, mis vältab päevi, teinekord isegi nädalaid.

Väljapääsu otsides ei jää pagevatel ukrainlastel viimases hädas tihtilugu üle muud kui riskida, aimamata vähimalgi määral, mis neid ees ootab ning kuidas ja kuhu lõpuks satutakse. Suur osa Ukraina sõjapõgenikest kasutab teele asudes abivahendina kaasmaalaste loodud sotsiaalmeediagruppi Telegrami kanalis. Viimasest ammutatakse kõikvõimalikku infot transpordivõimaluste, piletihindade, side jm kohta.