P, 26.06.2022

JUHTKIRI ⟩ Võimu kehv suhtlemisoskus suurendab usaldamatust

Põhjarannik
Võimu kehv suhtlemisoskus suurendab usaldamatust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Valimiskast.
Valimiskast. Foto: Peeter Lilleväli

Kohalikest valimistest on möödas veidi rohkem kui pool aastat, aga me näeme, kuidas nii mõneski omavalitsuses on võimule saanud jõud asendanud rohkete lubaduste retoorika sammudega, millest seni ei räägitud. Ühest küljest võib ju öelda, et see on alati nii olnud: enne valimisi luba maad ja ilmad kokku ning kui võimule saad, küll siis on aega mõelda põhjendusi, miks üht või teist teha ei saa.

Teine lugu on ebapopulaarsete otsustega, millest ju enne valimisi keegi rääkida ei taha, kuid mille langetamise mõtted on kusagil kabinetivaikuses ehk mõnda aega juba liikunud. Olgu see siis Lüganuse või Narva haridusreform või Toila vallavõimude plaan midagi ette võtta eralasteaiaga kuni selle kinnipanekuni välja. Rääkimata viimasel ajal paljukõneldud tänavavalgustuse väljalülitamisest Kohtla-Järvel või Jõhvi kõhklustest alustatud jalgpallihalli rajamisega jätkamisel.

Kõigi nende näidete puhul on omavalitsustele ette heidetud, et otsuseid on langetatud tormakalt, läbi rääkimata inimestega, keda need otseselt puudutavad. Näeme nüüd, et kui elanikega ei räägita, kasvab pahameel, järgnevad kohtuvaidlused ning petitsioonid. See, et inimesi puudutavaid otsuseid langetatakse kusagil poliitikute ja ametnike tagatubades, näitab, et otsustajad ei suuda sageli mõista, kui oluline on rahvaga rääkida. Nii on paljudel meie omavalitsustel tarvis tublisti pingutada, et oma tegevust läbipaistvaks kuulutada. Seda, et poliitikud rahvaga vajaduse korral arvestada oskavad, näitab meile ju alati valimiseelne aeg. Lihtsalt tuleb seda oskust laiendada ka valimistevahelisele perioodile.

Märksõnad
Tagasi üles