K, 28.09.2022

MIKK KASESALK ⟩ Koolide riigistamisega tunnistab Lüganuse vallavalitsus võimetust kohalikku hariduselu korraldada

Mikk Kasesalk
Koolide riigistamisega tunnistab Lüganuse vallavalitsus võimetust kohalikku hariduselu korraldada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mikk Kasesalk.
Mikk Kasesalk. Foto: Tallinna ülikool

Lüganuse vallavalitsus ja volikogu arutavad kolme Lüganuse valla üldhariduskooli riigistamise ettepanekut. Isamaalasest haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase ettepanekuga nõustudes annab kohalik omavalitsus riigi vastutada veerandi omavalitsuse tegevusmahust ning tunnistab end võimetuks korraldama kohalikku hariduselu. Kohaliku omavalitsuse hallata jääks selle tagajärjel ainult 46 õpilasega Maidla kool.

Eestis on põhihariduse korraldamine mõne üksiku erandiga kohaliku omavalitsuse ülesanne. Erandiks on sellised omavalitsused nagu Kohtla-Järve, kus kohalik võim ei ole piisavalt motiveeritud või suuteline haridust riiklike suuniste järgi jätkusuutlikult korraldama. Nendes omavalitsustes kipub valitsejate huvi kodanikele vajalike teenuste osutamise asemel olema mujal: endale ustavate parteisõdurite omavalitsuse palgal hoidmisel, oma palga suurusel või liisingusse võetud automargi prestiižil. Praegu paistab, et Marja-Liisa Veiseri juhitav Lüganuse vallavalitsus soovib liituda seltskonnaga, kus üldharidusega seotud mured ja rõõmud jäetakse teiste kanda. Eelarve mahtusid arvestades moodustab üldhariduse korraldamine ca 25% kogu Lüganuse valla tegevuse mahust, seega on äraantava vastutuse ulatus märkimisväärne.

Praegu paistab, et Marja-Liisa Veiseri juhitav Lüganuse vallavalitsus soovib liituda seltskonnaga, kus üldharidusega seotud mured ja rõõmud jäetakse teiste kanda.

Sisulises mõttes on planeeritav muudatus kohaliku omavalitsuse vaatest üsna suure mõjuga. Kohalik omavalitsus on kohaliku kooli pidaja. Kooli pidaja valib koolijuhi ning saab mõjutada olulisel määral koolis toimuvat. Praktikas on kõige tugevamad koolid need, kus kooli pidaja, koolijuht, lastevanemad ja õpilased ajavad kõik ühte asja. Kohaliku omavalitsuse tasandil on selline sünergia palju lihtsam tekkima. Usun, et Eesti riigikoole juhivad ja nende tegevust korraldavad väga professionaalsed juhid ja ametnikud, aga keegi neist ei ela Lüganuse vallas ja nende lapsed ei käi Lüganuse valla koolides. Mulle tundub palju mõistlikum, kui otsuseid tehakse seal, kus neid ka ellu rakendatakse ja kus otsuste mõju ka isiklikult tajutakse, ehk mitte partei peakontoris või haridus- ja teadusministeeriumis.

Paar küsimust kerkib planeeritava muudatuse puhul samuti. Esiteks jääb praeguse info põhjal Lüganuse koolivõrgu korrastamise kavast välja 46 õpilasega Maidla kool. Lüganuse vallas õppis 2021/2022. õppeaastal kokku 658 õpilast, seega moodustab Maidla kooli õpilaskond 7% kogu valla õpilastest. Huvitav oleks teada, miks koolivõrgu reformis selliseid ebaratsionaalseid erandeid tehakse. Teiseks paistab paradoksaalne Kiviõli vene kooli Keskerakonna poole kaldu olevate huvirühmade nõusolek liituda Kiviõli 1. keskkooliga Isamaa juhitava riikliku järelevalve all, samas kui varasemaid nii kohalike valimisliitude kui ka Keskerakonna juhitava vallavolikogu ning vallavalitsuse samasuguseid samme selles suunas ei ole usaldatud ega soovitud.

Lüganuse valla õpilaste huvides on kindlasti mingisuguse lahenduse leidmine praegusele koolivõrgu korrastamise kriisile Lüganuse vallas. Lahendusi paistab kaks: kas Lüganuse vallavolikogu suudab oma otsustega vallavalitsuse administratiivset võimekust olulisel määral parandada, et koolivõrgu muudatuste ettevalmistamine ja läbiviimine kohalikul tasandil ära teha, või jäetakse vastutus keskvalitsuse kanda. Teisel juhul ei oleks paslik ennast edaspidi enam kohalikuks omavalitsuseks nimetada, vaid tabavam oleks parteikontori kohaliku filiaali nimetusele vaikselt üle minna.

Kiviõlist pärit Mikk Kasesalk on Tallinna ülikooli strateegiajuht ning endine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler.

Märksõnad
Tagasi üles