MAIT SEPP ⟩ Tõuksisõltlase kaitsekõne

Mait Sepp, geograaf Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ma ei tea, kui paljusid võib see huvitada, aga mul on tekkinud kõhulihased. Viimati andsid need endast märku siis, kui olin 6. klassis ning meie kooli tuli kehalist kasvatust andma noor ja innukas õpetaja Lilium. Ei, ma ei ole end kirja pannud mõnda spordiklubisse ega palganud eratreenerit. Lihased on tekkinud elektritõuksiga sõitmisest.

Jah, mina olengi üks nendest pööraselt kihutavatest hulludest, kes autojuhte närvi ajavad ja jalakäijaid hirmutavad. Üleeilegi karjusid kaks meest minu peale ja mina karjusin vastu, et nad ei jookseks pea seljas ringi ja ikka vahiksid, kuhu astuvad.

Ma olen tõuksisõltlane. Ma ei saa sinna midagi parata. Kui umbes viis aastat tagasi ühel esitlusel esimest korda elektrimootoriga tõukerattaga sõita sain, venis mu suu rõõmust kõrvuni. Ja ma ütlen ausalt: minusugust üle 40aastast ja üht-teist näinud tegelast on üsna raske sedavõrd lummata, et suu laiale rõõmunaeratusele veniks.