Väljastpoolt maakonda tuli sadakond uut õpetajat

Kogenud õpetaja Kristiina Raidvere Paidest tutvus kevadel proovipäevadel teiste seas Sinimäe kooli ja selle direktori Aljona Kordontšukiga. Sügisest asus ta sealsamas tööle. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal alustas sel õppeaastal tööd ligi sada uut haridustöötajat, kes tulid siia väljastpoolt maakonda. Teiste seas paidelane Kristiina Raidvere, kes asus tööle Sinimäe koolis.

"Minu arvates on Ida-Virumaa väga huvitav koht, kus praegu olla," ütles Kristiina Raidvere kevadel, kui osales Ida-Viru haridusklastri proovipäevadel ja külastas maakonnas mitut kooli Narvast Kohtla-Järveni. Ta oli võtnud vaheaasta, et mõelda, mida tahab edasi teha.

"Olen kuuendat põlve õpetaja ja õpetamine on mul geenides, aga eelmisel aastal tundsin natukene väsimust," rääkis kogenud kehalise kasvatuse õpetaja. "Olin saanud õpetada gümnaasiumis, poisse, liitklassides, erivajadustega lapsi... Tundsin, et see on nii selge ja mul ei ole enam üldse huvitav."

Nii tekkis soov olla õpetaja sellises keskkonnas, kus lapsed ei räägi oma emakeelena eesti keelt. Külastatud koolidest langes valik Sinimäe kasuks, sest mõlemale poolele sobis osaline koormus. "Mul on kaksikud, kes jäid Paidesse gümnaasiumisse, ja soovisin tulla poole kohaga," selgitas Kristiina Raidvere.

Samuti oli talle sümpaatne, et tegu on väikese maakooliga, kus saab õpilastega lähemalt tuttavaks. "Mulle meeldis ka, kuidas Aljona [Sinimäe kooli direktor Aljona Kordontšuk − toim.] on raamatukogu koos kooliga toimima pannud − see on nii vahva hariduse kants, kus mängitakse muusikat ja malet."

Esimese kahe nädala suurim üllatus on, et tunde saabki teha ilma vene keelt kasutamata.

"Olen pannud mängu oma kunstiande ja joonistanud pilte, et mõned reeglid ära rääkida, kasutanud kehakeelt ja näidanud videoid. Ainult kui juttu on ohutusest, tuleb keegi appi ja aitab selle üle rääkida laste emakeeles," ütles Kristiina Raidvere, kes on kolleegidele ja juhtkonnale tänulik toe ning heade mõtete eest.

Erakordselt suur huvi

Ida-Viru haridusasutused otsisid sügiseks kokku üle 150 uue töötaja igale õppetasemele, alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkoolidega, kuid suurim vajadus oli õpetajate järele üldhariduskoolides. Tööd alustas ligi sada uut väljastpoolt maakonda tulnud haridustöötajat, ütles Ida-Viru haridusklastri koordinaator Kerda Eiert.

Tema sõnul on huvi Ida-Virumaa vastu olnud alates kevadest erakordselt suur. "Oli märgata, et huvilised soovisid rohkem abi elamispinna leidmisel ning eelistati töötada pigem riigikoolides. Edaspidi on meile kriitilise tähtsusega, et maakonnast väljastpoolt tulnud haridustöötajatele tähelepanu osutada ja neid toetada," kommenteeris Kerda Eiert.

Uues Narva eesti riigigümnaasiumis on pooled õpetajatest väljastpoolt Ida-Virumaad. "Oluline on mitte puhkama jääda teadmisega, et kõik õpetajad on olemas, vaid võimaldada kõigile väga head töökeskkonda, võimalust enesearenguks ja mõnusat suhtlusvõrgustikku linnas," ütles direktor Irene Käosaar.

Veel on vabu ametikohti

Ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskus pingutab, et motiveerida eesti keeles õpetavaid õpetajaid ja spetsialiste Ida-Virumaale tulema. "Riigi pakutav 1,5kordne palgakoefitsient on kindlasti üks olulistest motivaatoritest, aga jõuline kinnisvaraarendus, kodude loomine ja erasektori investeeringud on samuti vältimatult vajalikud. Teisiti pole 30 aastat kestnud süsteemset viga võimalik parandada," tõdes direktor Mati Lukas.

Praegu on maakonna haridusasutustes vaba 51 ametikohta. Suurim vajadus on eesti keele õpetajate ja tugispetsialistide järele. Haridusklastri lehel www.hariduskopter.ee saab tutvuda nii Ida-Virumaa võimaluste kui ka vabade töökohtadega, mida reaalajas jooksvalt lisatakse.