:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/15/15595521t1hb399.jpg)
Selline küsimus võib näida primitiivsena, ent on samas põhjendatud, kui kuulata, kuidas on märtsis toimunud valimiste eelse ajaga võrreldes muutunud võimul olevate poliitikute jutud riigi rahalisest olukorrast.
JUHTKIRI ⟩ Kuhu raha on saanud?
Enne valimisi ei tulnud mingeid tõsisemaid signaale, et riigi rahandusega midagi tõsist lahti oleks. Kuigi juba siis oli teada, et kaitsekulutusi tuleb tunduvalt suurendada. Parteid − nii need, kes on võimul, kui ka need, kes jäid opositsiooni − jagasid valijatele uljaid lubadusi, mille täitmine pole riigi tulude kasvuta mõeldav. Teistest eristusid selgelt vaid parempoolsed, kuid nemad jäid kasinuse jutuga ka riigikogust välja.
Kohe pärast valimisi, kui Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 hakkasid koalitsiooni tegema, muutusid sõnumid riigi rahakoti seisust kardinaalselt. Äkki selgus, et seis on nii hull, et tuleb tõsta makse ja vähendada toetusi. Samas olid kolmest võimuerakonnast kaks ka eelmises valitsuses ja peaministri partei ka üle-eelmises. Midagi üllatavat poleks nende jaoks tohtinud ju olla.
Sel nädalal on ministrid kaks päeva Lahemaal Vihula mõisas püüdnud riigieelarve strateegiat paika sättida ja oodata on uusi süngeid sõnumeid, mis paratamatult puudutavad suurt osa elanikest.
On arusaadav, et üle võimete pole võimalik elada. Samas tuleks valitsuserakondadel ausalt selgitada, miks selline olukord on tekkinud. Seejuures tuleks tunnistada ka oma valearvestusi ja mitte näidata näpuga vaid konkurentide ammustele otsustele.
Veelgi olulisem on, et valitsus pakuks välja ka plaani, kuidas riigi majandus pikema suure languse järel kasvule suunata. Kusagilt mujalt kui ettevõtlusest riigile rahapada ei kasva. Maksude liigagar tõstmine hakkab ühel hetkel nii ettevõtteid kui ka tavakodanike tarbimisvõimet kägistama ja riigi tulud vähenevad kokkuvõttes veelgi.