:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/05/02/13757875t1ha7bc.jpg)
Sageli on levinud arusaam, et omavalitsuste juhid ja tippspetsialistid on põhjendamatult suure palgaga üle makstud. Seetõttu ei söandata ka nende palkasid tõsta, kuna on hirm, et sellega kaasneb valijate kättemaks.
JUHTKIRI ⟩ Omavalitsused ei peaks häbenema asjatundjatele hea palga maksmist
Linnapea või vallavanema palk on konkreetne suurus, mida pole keeruline võrrelda valijal, kes peab toime tulema pensioni või alampalgaga. Tunduvalt keerulisem on mõista aga omavalitsusjuhtide töö sisu. Või mõõta ka seda kaotust, mis konkreetsele linnale või vallale osaks saab, kui kehva palga pärast on ametis nii-öelda kohatäitena inimesed, kelle võimed, teadmised ja oskused selleks on ebapiisavad.
Põhjarannik ei kutsu siinkohal massiliselt tõstma kõigi Ida-Viru valla- ja linnajuhtide ning spetsialistide palka. Enamik omavalitsusi ägab tõusnud laenuintresside ja muude kulutuste tõusu ning maksumaksjate arvu vähenemise tõttu niigi rahalistes raskustes. Kuid tasub hinnata, kas praegused palgad soodustavad seda, et ametis oleksid võimalikult head oma ala asjatundjad. Kuivõrd on võimalik nende palka tõsta, kõrvaldades struktuurist näiteks sellised küsitava väärtusega ametikohad, millel on nii-öelda onupojapoliitika maik juures ja mis ei loo lisaväärtust.
Ilmselge on, et kui Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas on linnapea palk vaid 4000 eurot ja teistel tippspetsialistidel sellest vähem, siis sellega ei meelita tööle häid asjatundjaid, keda oleks aga praegusel projektide ja fondide ajastul väga vaja.