Virve Osila kõlab laulukaare all noortepäraselt

Pärast ettelaulmist pääsevad lastekooride lauljad koos poetess Virve Osilaga pildile. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Mullu veebruaris sai Ida-Viru armastatud poetess Virve Osila suureks üllatuseks teada, et tema luuletusest on sündinud juubelilaulupeo koorilaul. Täpselt aasta hiljem kuuleb ta seda esimest korda Ida-Virumaa lastekooride eelproovis.

Kolmapäevane eelproov Kohtla-Järve kultuurikeskuses on eriline. Enne, kui lastekoorid hakkavad harjutama laulu "Õnn ei tule pikutades", liitub prooviga selle sõnade looja Virve Osila.

Õnn ikkagi tuli pikutades

"Hästi suure põnevusega ootan, kuidas see laul välja tuleb, sest ma pole seda kordagi kuulnud," pöördub luuletaja viie üldlaulupeole pürgiva lastekoori poole, kes on hääled juba soojaks laulnud ja valmis oma repertuaari kõige hoogsama loo ette kandma.

Enne veel pajatab Osila, kui üllatunud ta oli, kui kuulis, et 2019. aasta üldlaulupeo kavas on tema "Õnn ei tule pikutades", mille on viisistanud vokaalakrobaat ja helilooja Kadri Voorand.

"Kui ma olen luuletusi kirjutanud, siis ega ma ei ole mõelnud, et need koorilauluks saavad." Ei osanud mõelda nüüdki, kuni kohalikel kultuuriinimestel jäi laulupeo kavas silma Osila nimi.

"Kui mulle helistati ja küsiti, mida ma sellest arvan, ning selgitati ära, millest ma midagi arvama pean, siis ma ütlesin: "Soo, nüüd tuli minule õnn pikutades." Olin küliti voodis, kui selle suure uudise teada sain," muheleb Osila. 

Dirigent Mai Simson kiidab, et "Õnn ei tule pikutades" on mõnusa energiaga lugu. Foto: Peeter Lilleväli

Üllatusi oli veelgi. Esialgu arvas poetess, et lauluks vormiti üks luuletus, mis ei ole tema rohkem kui 1500 hulgast just selline, mida ta ise laulupeole valinuks.

"See oli mul kirjutatud hästi ammu ühe juubeli puhul kaardisalmiks. Mingil ajal panin selle luulekogusse, et äkki soovib seda veel keegi õnnitluseks kasutada. Sealsamas luulekogus oli ka luuletus "Õnn ei kanna uhkeid kingi ega kalleid kasukaid". Kui laulupeo komisjon saatis noodi, sain teada, et Kadri oli need kaks kokku pannud. See teeb laulu sisukamaks, sest teine oli ikka luuletusena kirjutatud ja seal on minule mingi mõte. Aga laulu kuulates ei teki üldse sellist tunnet, et on kahest kokku pandud. Nagu oleks üks laul!" 

Augustis, kui vokaalansambel Estonian Voices käis Mäetagusel esinemas, võttis sealsamas elav poetess noorel muusikul nööbist kinni ja uuris, kuidas ta nende luuletuste peale üldse sattus. "Kadri rääkis, et tema ema ja tädi pidid olema minu suured fännid." 

Nüüd on Virve omakorda Kadri fänn. "Väga meeldis," kostab ta pärast laulu esmakuulmist. "Tundub, et pean oma sõnu sööma. Olin alguses väga ehmatanud ja mõtlesin: mida põrgut, kas siis paremaid luuletusi ei ole ja mis asja see Kadri mõtles? Aga täitsa lahe on!"

Seni parim esitus 

Plussmärgiga tervikmuljele aitab kaasa seegi, et sõnade autor sai sabast kinni ühel veal. 

"Lugesin noodist, et "õnn on kuuldav värvipirtsus". Mõtlesin: mis asja, kuidas saab värvipirts kuuldav olla? Võtsin laulupeo komisjoniga ühendust ja saatsin meili peale õige sõna − "värvusiutsus". Mind tänati, et ma vea üles leidsin," meenutab Osila, kes veendub eelproovis, et laulikusse on trükitud õige sõna. "Jumal tänatud!"

Eelproovi juhendajad Mai Simson ja Elo Üleoja on imestunud, kui hästi "Õnn ei tule pikutades" esimesest korrast kõlab.

"Kõige parem esitus, mida oleme esimeses eelproovis kuulnud," kiidab Simson. Pooleldi moe pärast tehakse lauluga siiski natukene tööd. "See on lõbus lugu: naudi ja naerata! Ja kui tahad puusanõksu teha, siis see ei ole ka keelatud," ergutab noor koorijuht.

Hiljem, väikese pausi ajal, ütleb Simson: "Õnn ei tule pikutades" on mõnusa energiaga lugu.

Elo Üleojal ei jää muud kui nõustuda.

"Meile väga meeldib, aga samas on lastekooril kõik ilusad laulud, mis ka lastele meeldivad. Laulud on väga eripalgelised ja kava on hästi õnnestunud. Ajaliselt on "Õnn ei tule pikutades" kõige pikem laul, aga kuna ta on niivõrd hoogne ja samal ajal on erinevad vormiosad − kogu aeg midagi muutub ja on põnev −, siis ei saa üldse aru, et ta on pikk."

Üksmeelne "jess" 

Üleoja toob veel esile, et idavirulaste esituses annab laulule hoogu juurde slaavi temperament − pea pooled lauljad on vene emakeelega.

"Kui eesti lastega peame tegema tööd selle kallal, et nad vähemalt teeksid näo, nagu nad oleksid rõõmsad, siis vene lastel tuleb see loomulikult. Laul läks esimese korraga niimoodi kõlama, nagu ta võikski laulukaare all olla." 

NELI MÕJUSAT LAULU

Foto: 21019.laulupidu.ee

Laulupeo lastekooride liigijuht Maarja Soone:

"Minu arvates on lastekooride kavas neli väga mõjusat laulu. Karl August Hermanni "Lauljate tervitus"  vaatab ajas tagasi ja ulatab mõttes terekäe nii 150 aasta taha kui ka praegustele pidulistele.

Kadri Voorandi ja Virve Osila  "Õnn ei tule pikutades" on muusikaliselt tänapäevane, väga kaasahaarav ja eelkõige noortepärane laul. See on lugu hoidmisest ja jagamisest.

Kihnu rahvaluulel põhinev "Maarja kuld" räägib inimeseks olemisest ja vaimsetest väärtustest. Sakarias Leppiku rahvaviisi sugemetega laulule on toreda kooriseade teinud Kadri Hunt.

Uudisloomingu toob meieni noor helilooja Rasmus Puur − Hando Runneli suurepärasele tekstile valminud "Maa, mida armastan" võtab kokku kogu peo sõnumi, jäädes lõpetama ühtlasi ka kogu lastekoori kava."

Narva koorikooli direktor ja dirigent Marina Kossolapova kinnitab, et Narva lastele on Osila tekst ja Voorandi meloodia vägagi suupärased. "See on meie laste lemmik: rütm on hoogne ja tekst sobitub sellega hästi. Ja lapsed saavad aru, millest laulavad, sest õpivad eesti keelt esimesest klassist peale."

Paljude lemmik on õnnelaul ka Jõhvi põhikooli lastekooris. Kui see loosiga ettelaulmiseks tõmmati, kõlas üksmeelne "jess!". "Teised on rahulikumad laulud, see on vahelduseks lõbus ja ainus, kus saab ka liikuda," põhjendab Pipi Triinu Nõmmiste.

Laulu- ja tantsupeo Ida-Virumaa kuraator Erika Kõllo on rõõmus, et laul tekitab nii head vastukaja.

"Esimest korda on viisistatud Ida-Viru autori luuletekst laulupeo jaoks. Mitte ainult Virvel, vaid meil kõigil on põhjust uhke olla, et meie kandi luuletaja on pääsenud laulukaare alla," kostab ta.

Seda enam, et sel suvel tuleb väga eriline pidu − esimesest laulupeost möödub 150 aastat.