:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/02/21/11805697t1h4903.jpg)
Tänasest hakkavad riigikogu valimised sisuliselt pihta, sest kella 9st antakse start nii eel- kui ka e-hääletusele.
JUHTKIRI Kas Ida-Viru jääb taas punaseks laternaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata valimistel ainult sellist näitajat nagu valimisaktiivus, siis on Ida-Virumaal võimalik võrdluses teiste maakondadega oma tulemust vaid parandada. Neli aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel osales Ida-Virumaal hääletamisel vaid 55 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, mis oli kõige kehvem tulemus.
Kuni veel poolteist nädalat kestva valimiskampaania jooksul on erakondadel keeruline meelitada enda poole üle mõne teise erakonna seniseid pooldajaid. Küll aga on võtmeküsimus eelkõige oma võimalike toetajate või siis kõhklejate hääletama kutsumine.
Ei ole ilmselt kahtlust, et Ida-Virumaal saab ka seekord kõige rohkem hääli Keskerakond. Küsimus on eeskätt selles, kas nende ülekaal kujuneb taas sama võimsaks nagu nelja aasta eest.
See sõltub väga suurel määral sellest, kui hästi suudavad oma valijad välja tuua nende konkurendid. Nii Reformierakonnal, EKRE-l, Isamaal kui ka Eesti200-l tuleb väga kõvasti Ida-Virumaal pingutada, et kas või üks mandaat kätte saada. Sotside positsioon peaks olema mõnevõrra tugevam, ent ega neilegi seda ühte kohta garanteeritud ole, kui nad oma toetajaid valima ei suuda meelitada.
Ida-Virumaa jaoks tervikuna võiks üks eesmärk olla valimisaktiivsuse poolest Eestis punase laterna rollist lahti saada. Eks seegi ole näitaja, kuivõrd paljudele siinsetele inimestele Eesti ühiskonnas toimuv korda läheb ja kui palju nad ise võtavad vaevaks seda mõjutada.