MARTIN TULIT ⟩ Vene õigeusku ära ei keelata

Martin Tulit, siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Foto: Siseministeerium

Lükkan ümber valed vene õigeusu keelustamisest ja Kuremäe kloostri sulgemisest. Vene õigeusku on saanud praktiseerida Eestis alati. Ka siis, kui Nõukogude Venemaal õigeusklikke taga kiusati. Lugejad ise või nende vanavanemad peaksid seda aega veel mäletama.

Koos kirikute ja koguduste seaduse muutmise menetlemisega riigikogus on pahatahtlikkusest või teadmatusest levitatud sõnumeid, nagu oleks riigil kavas keelustada Eestis vene õigeusu traditsiooni usutavade järgimine, sulgeda kirikuid või Kuremäe klooster. See ei vasta tõele. Teadmatuse korral tasub tugineda usaldusväärsetele allikatele. Näiteks ERRi portaalis ilmunud artiklitele ("Lauri Läänemets: peame välistama Eesti usuelus vaenuliku mõjutustegevuse" või "Teoloog: MPÕEK lahkumist Moskva võimu alt takistab nende ideoloogia"). Pahatahtlikkusest selliseid sõnumeid levitavatele propagandistidele on kõik lihtne − eesmärk on külvata segadust. Tegelik olukord on aga teistsugune.

Vene või slaavi õigeusu traditsiooni on Eestis saanud alati järgida. Vaadates tagasi Eesti Vabariigi ajaloole, on kiriku slaavikeelseid vene õigeusu liturgiaid saanud siin pidada ka ajal, kui nt Nõukogude Venemaal õigeusklikke taga kiusati ja kloostreid suleti. Petseri ja Kuremäe klooster on tänaseni säilinud just tänu sellele, et nad asusid Eesti Vabariigis.

Petseri ja Kuremäe klooster on tänaseni säilinud just tänu sellele, et nad asusid Eesti Vabariigis.

Olen kindel, et Eestis elab vene rahvusest õigeusklikke, kes seda oma perekonna ajaloo kaudu mäletavad. Kui perekonna ajalugu Eestis algab nõukogude perioodist, siis tasub tutvuda vene kogukonna ajalooga Eestis enne Nõukogude okupatsiooni. 1920. aastast alates elati siin vene õigeusu traditsiooni kohaselt oma usuelu Eesti apostliku õigeusu kiriku metropoliidi omofoori ehk eestkoste all. Ka praegu on Eesti apostlikus õigeusu kirikus vene traditsiooni järgivaid kogudusi. Seega ei ole vene õigeusu traditsioon Eestis kunagi keelatud olnud ega keelustata seda ka tulevikus.

Alates möödunud aastast on siseministeerium pidanud läbirääkimisi nii Moskva patriarhaati kuuluva kirikuga kui ka Moskva patriarhile Kirillile (kodanikunimega Gundjajev) alluva Pühtitsa kloostriga. Need läbirääkimised on puudutanud võimalusi, kuidas nendel kahel oleks võimalik vabastada end administratiivsetest kütketest, mis seovad neid institutsiooniga, mis on õigustanud ja õhutanud sõda Ukrainas, aga mitte ainult seal. Nii on ju Moskva patriarh Kirill kõnelnud pühast sõjast satanismi küüsi langenud Lääne vastu ning teinud teisi avaldusi, millel ei ole seost usuga, mida tavapäraselt seostatakse armastuse, halastuse ja andestusega, vaid hoopis inimvaenuliku ideoloogiaga, mis valitseb tänasel Venemaal.

Ida-Virumaal asuvad 14 MPEÕK kogudust ja Pühtitsa klooster:

MPEÕK Alajõe Jumalaema Sündimise kogudus

MPEÕK Aseri Püha Ksenia kogudus

MPEÕK Jaama Püha Nikolause kogudus

MPEÕK Jõhvi Jumalailmumise kogudus

MPEÕK Kiviõli Jumalaema Kaitsmise kogudus

MPEÕK Kohtla-Järve Issanda Muutmise kogudus

MPEÕK Lohusuu Jumalailmumise kogudus

MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise Peakiriku kogudus

MPEÕK Narva Jumalaema Narva Ikooni kogudus

MPEÕK Narva Kaheteistkümne Püha Apostli kogudus

MPEÕK Narva Pühade Apostlisarnaste Kirilluse ja Metodiuse kogudus

MPEÕK Narva-Jõesuu Jumalaema Kaasani Ikooni kogudus

MPEÕK Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kogudus

MPEÕK Sillamäe Jumalaema Kaasani Ikooni kogudus

Nendel, kes räägivad kirikute ja kloostri sulgemisest, tasub meenutada veel 1990. aastaid, kui ei Pühtitsa klooster ega tollane Vene õigeusu kiriku Tallinna piiskopkond ei olnud end registreerinud usulise ühendusena kirikute ja koguduste registris, kuid said ometi tegutseda. Ilmselt ei meenu ühelegi lugejale, et siis oleks klooster olnud kinni pandud. Sama puudutab ka kirikuid.

See, et ka Vene õigeusu kiriku struktuurid peavad Eesti Vabariigis siin kehtivaid seadusi arvestama ja oma tegevustes nendest lähtuma, võttis aega. See tähendas pikki läbirääkimisi riigi ja kiriku ning kloostri vahel. Tollasel kirikupeal piiskop Korneliusel ning kloostriülem iguumenja Varvaral oli piisavalt arusaamist, mõistmaks, et vastandumine kehtivale õigusruumile ei aita ei kirikut ega kloostrit.

On tõenäoline, et selline isiklik reflektsioon, kas seada esikohale lojaalsus sõda õigustavale patriarh Kirillile või õigeusklikele, kelle soov on saada teenitud harjumuspärases vormis, pole Kremlile lojaalsete asutuste sees lubatud. Nagu näitab ajalugu, võivad kirikud olla erinevad, kuid õigeusk on üks.

Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud. Siseministeerium on andnud ja valmis ka edaspidi andma igakülgset nõu ja abi põhikirjade osas, mis muutmist vajavad. Täna puudutavad KiKoSe muudatused MPEÕKi, kes peab lõpetama administratiivsed suhted Venemaal asuva Moskva patriarhaadiga ja leidma alternatiivse võimaluse kanooniliseks sidemeks õigeusu maailmaga. Muutunud julgeolekuolukorras ei saa välistada, et tulevikus tuleb selliseid protsesse läbi teha ka teistel usulistel ühendustel, keda juhivad terroristlike režiimidega seotud usujuhid.

Soovitame koguduse liikmetel koguduse juhtidelt küsida, miks pole Moskva patriarhaadi alluvusest siiani lahkutud. Riik ei plaani kirikuhooneid ega Kuremäe kloostrit sulgeda.