MARE ROOSILEHT ja HENDRIK AGUR ⟩ Kohtla-Järve hariduselu tuleb sügavast kriisist välja aidata

Kohtla-Järve linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Mare Roosileht ja Kohtla-Järve linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Hendrik Agur. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve koolides, kus toimub üleminek eestikeelsele õppele, valitseb halb juhtimine: õpetajate koostöö on sisuliselt olematu ning eestikeelsele õppele üleminek on pigem formaalne.

Haridus- ja teadusministeeriumi eksperdi, koolide ja kohalike omavalitsuste strateegilise nõustaja Pille-Riin Kristmanni ettekanne 13. märtsil peetud haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul on üks väheseid adekvaatseid ja usaldusväärseid hinnanguid, mis kinnitab, et juhtimisprobleemid, õpetajate koostöö puudumine ja segane üleminek eestikeelsele õppele kahjustavad otseselt Kohtla-Järve põhikoolide õpilaste arengut ning kvaliteetse hariduse kättesaadavust. Järgnev arvamus põhineb eelnimetatud ettekande sisu analüüsil.

Uued õpetajad ei saa koolijuhtidelt toetust

Kohtla-Järve koolide juhtimine on osaliselt fragmentaarne ja süsteemitu. Koolide juhtkonnad ei paku uutele õpetajatele piisavat tuge ning neile pole määratud mentoreid. Kogenud õpetajad, kes võiksid noori juhendada, on ise raskustes keelebarjääri ja õpetamismeetodite puudulikkuse tõttu.

Peale selle on koolides juurdunud formaalne juhtimis- ja suhtlusstiil: õpetajatele saadetakse dokumente arvamuse avaldamiseks, kuid tegelik sisuline koostöö ja kaasamine puuduvad. Haridusasutuste arengukavade koostamine on jäetud peamiselt juhtkonna ülesandeks ning töötajad ei tunne end kaasatuna ega motiveerituna kooli arengusse panustama.

Kui õpetajad ei osale otsustusprotsessis, ei saa ka eeldada, et nad võtavad vastutust või on motiveeritud valmistumisel eestikeelsele õppele üleminekuks. Kaasamiseta ei kanta ka juurväärtusi.

Kuigi üleminek eestikeelsele õppele on ametlikult alanud, jääb see praktikas pealiskaudseks. Üleminekukoolid jätkavad olulise info ja kooli sündmuste korraldamist vene keeles, mis takistab ühtse keelekeskkonna loomist.

Kui kogu koolikeskkond − alates sündmustest ja vaba aja tegevustest kuni klassiruumide õppematerjalide ning sotsiaalmeedia postitusteni − toetaks riigikeelt, muutuks üleminek tõhusamaks. Hetkel jääb aga olukord kahe keele vahele lõksu, kus õpilased ei tunne vajadust riigikeele omandamise nimel pingutada.

Õpetamise kvaliteedi probleemid

Tõsiseid murekohti esineb ka õpetamismetoodikas. Sageli viivad õpetajad tunde läbi ilma selgete õpieesmärkideta ning puudub struktureeritud lähenemine, mistõttu õpilased ei omanda vajalikke teadmisi. Õpetajate koostöö puudumine viib selleni, et iga aine õpetamine toimub isoleeritult ning puudub ühiselt koordineeritud õppeprotsess. Selline "silotornides" tegutsemine pärsib õpilaste terviklikku arengut.

Kui õpetaja ei sea selgeid õpieesmärke ega pühendu sisulisele õpetamisele, muutub tund lihtsalt aja raiskamiseks. Kui lapsed saavad alla keskmise tulemuse, peaksid lastevanemad küsima selget vastutust koolilt ja õpetajatelt.

Kas mujal on aktsepteeritav, et inimene teeb oma tööd alla keskmise taseme ja saab palka edasi? Kohtla-Järvel tundub see olema kahjuks tavapärane. Seda tunnistab ka gümnaasiumisse jõudnute põhikoolis ettenähtud õppekava kasin omandamine nii matemaatikas, inglise ja eesti keeles kui ka üldpädevustes.

Üleminek eestikeelsele õppele on toonud lisaraskusi ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Kuigi individuaalse arengu jälgimise vahendid ja lihtsustatud õppekava materjalid on olemas, ei ole neid piisavalt rakendatud. See jätab erivajadustega õpilased ilma vajalikust toetusest ja seab nende haridustee ohtu.

Vastutustundetu linnavalitsus

Linnavalitsus ei näita haridusreformi elluviimisel kompetentsi ega tegutsemistahet. See süvendab koolijuhtide ja õpetajate motivatsioonipuudust. Haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul kõlanud abilinnapea sõnad "Kust me neid õpetajaid leiame?" ei ole sisuline eestvedamine, vaid süvendab meeleheidet ja ebakindlust.

Kohtla-Järve hariduselu kriitiline probleem on saamatu ja juhitamatu koolide liitmise protsess. 2025. aasta 1. septembrist peaksid alustama tööd kaks ühendatud kooli kahes eri linnaosas: Järve linnaosas Kesklinna põhikool, millega liidetakse slaavi põhikool, ning Ahtme linnaosas Maleva põhikool (tulevase nimega Iidla põhikool), millega liidetakse Ahtme ja Tammiku kool). Selgete plaanide ja puuduliku kommunikatsiooni tulemusel on aga tekkinud olukord, kus kaks kooli taotlevad vene keeles õpetamise jätkamise õigusi, samal ajal kui Maleva kool on juba täielikult üle läinud eestikeelsele õppele.

Liidetavatel koolidel puudub ühine tegevusplaan, mis koordineeriks õpetajate värbamist ja tunnijaotusplaane. Kommunikatsioon ja koostöö on praktiliselt olematud ning koolide juhtkonnad süüdistavad üksteist, selle asemel et sisulist koostööd teha.

Haridusjuhtide läbikukkunud konkursid ning küsitavad personaliotsused on kaost vaid süvendanud.

Venekeelne huviharidus ei toeta üleminekut

Kohtla-Järve huviharidus on suures osas venekeelne ning see takistab üleminekut eestikeelsele õppele. Treeningu- ja huvirühmi, kus õpe toimub eesti keeles, leidub vaid üksikuid.

Näiteks Ahtme kunstide koolis õpib 263 õpilasest ainult 18 mõnd ainet eesti keeles − kogu kooli ülejäänud õpe on venekeelne. Järve linnaosas asuvas kunstide koolis on eestikeelse õppe võimaldamine pisut paremal järjel, kuid jääb arusaamatuks, miks ei võiks maalimist, klaverimängu, solfedžot või jalgpalli õpetada eesti keeles. Tegemist oleks loogilise ja huvipõhise keeleõppe meetodiga, mis toetaks sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele.

Kuigi Ahtme kunstide kooli sisuline tegevus väärib kiitust, ei saa sama öelda eestikeelse õppe võimaldamise kohta. Jah, formaalselt on võimalik seal ka midagi (ja mitte kõike) eesti keeles õppida, kuid koolikultuur, hoiakud ja kommunikatsioon toetavad selgelt venekeelsest õpet ja kultuuri. Argument, et õpetajad ja kohalik elanikkond on venekeelsed ning seetõttu otsustavad lastevanemad vene õppekeele kasuks, kinnistab olemasolevat olukorda ega toeta muutust.

Selline surnud ring saab alguse juhtimisest − koolijuhtidest ja koolipidajast ehk linnavalitsusest, kes ei soovi või ei oska sellele probleemile tähelepanu pöörata. Ometi oleks linna- ja koolijuhtide koostöös lihtne ning loogiline kehtestada põhimõte: Kohtla-Järve huviharidus on eestikeelne.

Selleni jõudmine tundub aga veel kauge eesmärk. Nii kaua, kuni riik ei sätesta seadusega huvihariduse üleminekut eestikeelsele õppele, kasutatakse viimase hetkeni venekeelse õppe jätkamiseks kõiki olemasolevaid seaduslikke võimalusi. Seda nii Kohtla-Järve huvi- kui ka üleminevates üldhariduskoolides.

See on eelkõige meelsuse ja hoiakute küsimus. Muutust ei tule, kui linna juhtivatel inimestel on vene keelt ja vene keeles õppimist toetavate valijate mandaat. Uued valimised võivad seda suunda mõnevõrra mõjutada, kuid valdavalt venekeelses piirkonnas ei piisa muutuste esilekutsumiseks üksnes poliitilistest otsustest.

Riikliku sekkumiseta ja seadusandluse jõulisema kehtestamiseta jääb eestikeelne huviharidus kättesaamatuks eesmärgiks. Sellisele tõdemusele jõudsime, kuulates linna huvikoolide juhtide ülevaadet 13. märtsil toimunud haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul. Ühtlasi saime tunnetuse, millised on juhtide võimekus, väärtused ja hoiakud.

Mis saab edasi?

Me ei näe linnavalitsuses kompetentsi, millega haridusreformid edukalt ellu viia. Tõhus lahendus oleks haridusjuhtimise teenuse sisseostmine oma ala ekspertidelt, kes suudaksid projektijuhtimise põhimõttel viia Kohtla-Järve haridusmuudatused lõpule adekvaatselt ja targalt. Senise juhtimisstiili jätkumine viib linna hariduselu sügavamasse kriisi, mida piirkonna lapsed ja pered ei vääri. Kas linnajuhtidel jätkub selgroogu kaasata kiiresti eksperte ning loobuda põhjendamatust ja piinlikust uhkusest?

Kohtla-Järve hariduselu ei vaja enam poolikuid lahendusi, viivitamist ja vastutuse vältimist. Vaja on kiireid ja professionaalseid otsuseid, mis lähtuvad laste ja õpetajate tegelikest vajadustest ning loovad kindla aluse kvaliteetsele eestikeelsele haridusele kogu linnas. Nüüd tuleb tegutseda ja jalad kõhu alt välja võtta.

Meie oleme alati valmis abiks olema. Pakume tuge − võtke see vastu, lugupeetud linnajuhid.

Mare Roosileht ja Hendrik Agur on ka Kohtla-Järve linnavolikogu opositsioonisaadikud (valimisliit Restart Kohtla-Järve), Roosileht on volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees ja Agur sama komisjoni liige.