Minister eesti kogukonnale: palun andke uuele koolile võimalus!

Minister Mailis Reps saabus kohtumisele palliga, mille ta kinkis hiljem Järve gümnaasiumi direktorile Anne Endjärvele. Sõnadega, et nüüd on pall teie käes. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi kohtumine Järve gümnaasiumi perega kujunes teisipäeval selliseks, et aplausi pälvisid küsijad, mitte vastaja. Allpool valik kohtumisel kõlanud küsimusi ja vastuseid 1. septembril avatava riigigümnaasiumi kohta.

Lapsevanem Tiit Salvan: Riigigümnaasiumid kutsuti ellu selleks, et piirkonna õpilased saaksid puhtas gümnaasiumis õppida ja neil oleks valikuid. Jõhvis pole tõmmet riigikoolile tekkinud. Me räägime palju õppekeelest ja sisust, milles ilmselt pole küsimus. Õpilased ja vanemad teevad oma otsuseid mitte alati sisust lähtudes, vaid ka emotsionaalselt.

Kuidas me tagame olukorra, kus viimase puhta eestikeelse gümnaasiumi sulgemisega Kohtla-Järvel lähevad õpilased riigigümnaasiumisse? Ma väidan, et see plaan ei tööta ja õpilased liiguvad jätkuvalt maakonnast välja. Mitte et see oleks halb, et õpilased lähevad headesse koolidesse, aga see pärsib piirkonna haridust ega täida riigigümnaasiumi eesmärki.

Mailis Reps: Selline muutus koolivõrgus, kus suur hulk koole muutuvad põhikoolideks ja tekib puhas gümnaasium, on olnud väga emotsionaalne kõikides piirkondades. Siin lisandub veel riigikeele ja vähemuse teema. Kuidas me saame garanteerida? Saan öelda, mida haridus- ja teadusministeerium on sellele piirkonnale välja pakkumas: õpetajate palgalisa laiendamine, majutus- ja transporditoetus. Kas see on piisav garantii, ma ei tea, aga need on sammud, mida saame konkreetselt astuda. 

Järve gümnaasiumi lapsevanem, vilistlane Mare Roosileht: Keegi õpilastest ja õpetajatest ei tea, kuhu nad tulevad ja mis on selle kooli eesmärk. Kas see on üldse eesmärk, et Eesti Vabariigis Kohtla-Järvel saab olla sada protsenti eestikeelne kool, ja millal see juhtub? Ja teiseks: kas te rahva ees lubate, et kõik õpetajad, kes võetakse uude gümnaasiumisse tööle, vastavad kvalifikatsiooninõuetele ehk neil on kõrgel tasemel eesti keele oskus?

Mailis Reps: Riigigümnaasiumidel on oma kvaliteedilepe ja selge visioon, mis on üldiselt kokku lepitud. Kohtla-Järve gümnaasium saab olema üks pereliige. Teatud tüvitegevused on sarnased ja kolmandiku osas tulevad erisused. Piirkonda arvestades on Kohtla-Järve riigigümnaasiumi suundadena kokku lepitud keel ja kultuur, inseneeria, infotehnoloogia − mõlemad koostöös Virumaa kolledžiga − ning psühholoogia. 

Mitu aastat läheks selleks, et Kohtla-Järvel oleks eestikeelne gümnaasium? Seda ma ei oska teile öelda. Eesmärk on igal juhul see, et 12. klassi jõudnud noor oleks võimeline õppima kõiki põhiaineid eesti keeles, sest sealt ta läheb ülikooli, kus see on niimoodi.

Mis puudutab õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskust C1-tasemel, siis jah, me teeme pingutusi, et meile tuleksid kõik superõpetajad, aga võib juhtuda, et üks või teine õpetaja alles õpib, täiendab end.

Selleks, et riigigümnaasiumile tuleks selline juht, kes teeks eesti kooli, on vaja, et te tuleksite kaasa. 

Ülle Matsin

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori kohusetäitja Ülle Matsin: Õpetajate konkurss on sealmaal, et esimesed vestlused kandidaatidega on toimunud. Konkursikomisjon otsib õpetajat, kellel on professionaalseks arenguks ka väljakutseid, kes ei arva, et ta on valmis ja rohkem arenema ei peaks. Juba kevadel algab õpetajate arendusprogramm, mille raames on täiendusõpe eesti keeles, ja see peab olema õpetajale (keeleliselt) jõukohane.

9. klassi õpilane Siim Pärss: Uudistest on läbi käinud, et kogu huvitegevus peaks tulema eestikeelne. See on muidugi väga tore, aga siin on üks suur "aga". Käisin sel talvel piirkondlikul olümpiaadil, kus juba sissejuhatav osa tehti vene keeles ja ma pidin pöörduma läbiviijate poole, et nad selle jutu eesti keelde tõlgiks. Kuidas te saate lubada, et riigigümnaasiumis hakkab olema info jagamine ja ka huvitegevus eesti keeles?

Mailis Reps: Väga kurb kogemus. Kuidas me saame lubada? Valime kõige lahedama koolidirektori, sellise koolijuhi, kes seisab loodetavasti märtsi lõpus teie ees ja ütleb, et see nii on. Mina seda kooli juhtima ei hakka. Eestikeelne huvitegevus on ministeeriumi eesmärk. Just seetõttu oleme selle rasvaste tähtedega plaani pannud, et selle kaudu luua motivatsiooni. 

11. klassi õpilane Erik Sala: Täna on mitu korda mainitud, et vene koolide õpilased ei saaks sajaprotsendilise eestikeelse õppega hakkama ja on visioon, et mõne aasta pärast on gümnaasium sada protsenti eesti keeles. Miks ei võiks olla nii, et selle kooli gümnaasium, mis on sajaprotsendiliselt eestikeelne, jääks esialgu alles ja riigigümnaasium oleks 60:40, kuni muutuks sada protsenti eestikeelseks? Tean, et paljud vene koolide õpilased ei läheks praegu riigigümnaasiumisse, kui see oleks täiesti eestikeelne, ja vastupidi.

Mailis Reps: Nii või teisiti tekib sajaprotsendiliselt eestikeelne gümnaasium. See tähendab, et kõik kursused algusest lõpuni jooksevad eesti keeles. Kui palju on vaja paralleelselt kursuseid vene keeles? Seda ei ole rohkem kui 40 protsenti, tõenäoliselt vähem. Suure tõenäosusega hakkab olema nii, et ühel õpilasel on vaja üle tulles 20 protsenti põhiaineid vene keeles, teisel 10 protsenti ja ainult kümnendas klassis ning kooli toel on ta võib-olla 11. klassis võimeline juba eesti keeles õppima. 

Järve gümnaasiumi õpilased on minult juba varem küsinud, kas neil oleks võimalik lõpetada olemasolevas koolis. Ütlesin tookord, et jah, me võime seda kaaluda. Siis tuli teie koolilt selge sõnum, et see ei ole pikas perspektiivis lahendus, kui tekib 360kohaline gümnaasium oma uute võimalustega ning kõrvale jääb väike gümnaasium, mis ühel hetkel ära unustatakse.

Mul oleks palve: järsku me siiski leiame selle energia, et uuest riigigümnaasiumist tuleks üks äge kool. Ma palun, kaaluge seda, et te ei jää eraldi, aga see variant muidugi mingiks hetkeks on.

Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv: Ma arvan, et ma pean selle ära küsima, muidu ei anta mulle andeks. Järve gümnaasiumis (gümnaasiumiastmes − toim.) oli augustis 98 õpilast. Neid oleks olnud rohkem, kui olnuks signaal, et see kool jätkab. Väga selgelt öeldi Jõhvist, et me oleks tulnud, aga teid ju pannakse niikuinii kinni. Paar aastat tagasi oli meil 55 last (enne Jõhvi riigigümnaasiumi loomist − toim.). Kool on kahe aastaga peaaegu kahekordistunud. 

Praegu on 88 õpilast. Detsembri seisuga on kümme ära läinud: Tallinna, Tartusse, Jõgevale. Põhjendusega, et kui me peame minema, siis läheme aasta varem. Minu teada on Hiiumaal, mis on ka eriline piirkond, üle saja õpilase riigigümnaasiumis. Kas ministeeriumi jaoks on täiesti laualt maas esmaspäeval Jevgeni Ossinovski väljaöeldud mõte teha siin riigigümnaasium, mis oleks 1.-12. klassini, ja see kool jätkaks seni, kuni vene põhikoolide lõpetajad saavad õppida ilma probleemideta sada protsenti eesti keeles?

Kui see signaal läheb, võin peaaegu mürki võtta või mütsi ära süüa, et gümnasistide arv suureneks. Kui linn ja riik selles kokku lepiksid, oleks see garantii eesti kogukonnale. 

Mailis Reps: Ma kinnitan teile, et täpselt sama küsimuse saan ma ülejäänud linna gümnaasiumidelt. Kui te arvate, et Järve vene ja Ahtme gümnaasium ütlevad "hurraa", siis see ei ole nii. Sama teema on Narvas.

Ma ei saa öelda, et ükski teema on laualt maas, aga... Ma ei olnud 15 aastat tagasi suur riigigümnaasiumide fänn, aga see suund on kokku lepitud, me oleme 15 aastat selles suunas liikunud ja öelnud, et meie hariduspoliitiline eesmärk on põhikool ja gümnaasium lahutada. Kui otsustatakse, et jääksid alles n-ö torukoolid, siis see on väga põhimõtteline strateegiline muutus. Siin ei ole enam küsimus teie koolis, see on juba suur hariduspoliitiline teema ka Rakveres ja Võrus.

Anne Endjärv: Aga siin piirkonnas lahendaks see nii vene kui ka eesti kogukonna probleemid, pluss eestluse küsimuse. Vastasel juhul te ühel hetkel avastate, et on kool, kus ei ole eestlasi. (Aplaus.) Ossinovski värske ettepanek muuta Järve gümnaasium riigikooliks ja koolimaja remontida oleks suurepärane otsus nendele eestlastele, kes on siin veel alles, ja nende venekeelsete perede lastele, kes siin õpivad.

Õpetaja Kaire Jõe: Kas 1. septembri aktus toimub riigigümnaasiumis eesti või vene keeles? 

Ülle Matsin: Loomulikult eesti keeles. Aga teate: selleks, et riigigümnaasiumile tuleks selline juht, kes teeks eesti kooli ja ilma pilkamiseta saaks öelda, et aktus on eesti keeles, on vaja, et te tuleksite kaasa.

Kui minult paluti, et hoiaksin koos teiste riigigümnaasiumidega kuni uue juhi tulekuni gümnaasiumi loomise protsessi elus, nägin siinse hoolekoguga kohtudes, et on seltskond, kelle najal saaks hakata seda kogemust levitama. See põhikool, mis siia jääks, oleks suurepärane mudel, kuidas saaks vene põhikoolis eesti keele oskuse sellisele tasmele, et uue kooli meeskond võiks kevadel kokku leppida: viie aasta pärast oleme eestikeelne kool.

Kui te nüüd ütlete, et teie ei tahaks üldse tulla ja las need venelased teevad oma kooli ja näitavad, kas nad ühel hetkel saavad eesti keeles hakkama, siis see on niivõrd negatiivne. Olen Viljandist tulnud inimesena üsna šokeeritud.

Mare Roosileht: Suur aitäh, Ülle, ja ma loodan, et te ei pea meie kogukonnas pettuma. Lihtsalt meil on kauaaegsed kogemused, mida teil ei pruugi olla. Me näeme iga päev, mida tähendab tegelikult 40:60 õpe, mida me tähistame 9. mail. Mina pole saanud oma kolme last panna ühtegi huviringi peale korvpalli. Tõsi küll, muusikakool on ka, aga kui muusikalist kuulmist ei ole, siis see ei sobi. Me ei saa käia arsti juures, isegi juuksuri juures, ilma et oleks foto kaasas jne. Me oleme kannatanud, vaiki olnud, aga see ei saa lõputult kesta. 

Meie soov on ka, et loodav gümnaasium oleks parim võimalik. Et me kõik üheskoos saaks näidata: tegime Kohtla-Järvele ära eestikeelse gümnaasiumi. Jätame need protsendid kõrvale, sest eestikeelne gümnaasium on gümnaasium, kus kõik toimub eesti keeles. 

Siin koolis on ka 50 protsenti vene emakeelega lapsi ja vahetunnil kõlab vene keel, aga kõik lapsed tervitavad sind eesti keeles. Kui astub eesti noor juurde, siis nad räägivad eesti keeles. Nad kõik teavad, kes on Eesti president, nad tunnevad teid, proua minister, nimepidi, nad teavad, millises ühiskonnakorras me elame, mis toimub Eestis, neil on Eesti inforuum. Tegelikult on see ainus asi, mida me ootame. 

Ja vene koolide noored tahavad südames sama. Neid hirmutatakse, öeldakse, et kui te lähete eestikeelsesse kooli, siis te ei saa hakkama füüsikaga, matemaatikaga ja nii edasi. Tegelikult see ei ole nii. See kool teeb kõik selleks, et ka vene noor saaks hakkama. Kordagi ei ole kahtluse alla seatud, et need noored, kes lähevad 11. ja 12. klassi, saavad jätkata alustatud õppekava järgi.

Me räägime sellest, mis sõnum saab olema nendele, kes lõpetavad praegu 9. klassi, ka 8., 7., 6. ja 5. klassi. Mul on suur palve, proua minister. Lähme lahku sõnumiga, et te ütlete: "Kohtla-Järvele tuleb sada protsenti eestikeelne kool. Me pakume tugiõpet, tööd väikestes rühmades, aga sellest tuleb eesti kool Kohtla-Järvel." (Aplaus.)

Mailis Reps: Minu meelest proua Roosileht ütles väga hästi − täpselt see ongi eesmärk. Kui me jätame kõrvale need noored, keda me üle võtame, ning need noored, kes pole saanud 7. ja 8. klassis ette seda perspektiivi, kuna me pole jõudnud alla põhikooli tugeva keeleoskusega, meil pole olnud toetusmeetmeid, et eestikeelne õpe siin laieneks. Nii et väga hea kokkuvõte, olen sada protsenti nõus. Kui me oleme edasi samas paadis, siis usun, et teeme septembris väga hea tulemuse.