Rohelised kehtestaksid kodanikupalga ja maksustaksid robotid

Timur Sagitov leiab, et keskkonnatasudest peaks rohkem minema omavalitsustele ja Ida-Virumaa tervishoiuasutustele. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Erakonna Eestimaa Rohelised programmi lugemine pakub teiste erakondade omadega võrreldes kõige rohkem vaheldust − selliseid asju nagu kodanikupalk, paralleelvaluuta, looduskaitse armee, robotite maks, kanep mujalt ei leia. Kas selline programm on aga lihtsalt meelelahutuslik belletristika või midagi enamat, seda püüdsime teada saada roheliste esinumbrilt Ida-Virumaal Timur Sagitovilt. Muu hulgas tuleb jutust välja, et suhtumises põlevkivitööstusele lõpu pealetegemisse polegi nad nii mürkrohelised, nagu nende liidrite varasematest sõnavõttudest on välja paistnud.

Miks te ei taha riigikogusse pääseda?

Tahame.

Aga valimiskampaania käib juba tükk aega, roheliste tegevus Ida-Virumaal ei paista kusagilt silma.

Me tegutseme rohkem veebis. Meie siinsed kandidaadid elavad Eesti eri kohtades. Mõnel valimisüritusel oleme Ida-Virumaal ikka osalenud ja jaganud erakonna materjale. 

Kas seda pole mitte edu saavutamiseks liiga vähe, arvestades, et teie nimekiri koosneb üsna vähe tuntud inimestest?

Jah, aga kahjuks erinevalt nendest kandidaatidest, kes on mõnes omavalitsuses või riigikogus palgal, ei ole meil nii palju aega, et saaksime põhitöö kõrvalt kampaaniat teha. Isegi seda intervjuud andma oli täna küllaltki keeruline tulla. [Sagitov sõitis sel puhul tööpäeval spetsiaalselt rongiga korraks Tallinnast Jõhvi.]

Kui te siin tööstuspiirkonnas inimestega kohtute, siis mida te neile räägite, et nad peaksid teid valima?

Viimased kolm aastat olen ma ise töötanud tööstusgeodeedina Tallinnas Balti laevaremonditehases, kus toodame metallkonstruktsioone. Varem olen tavalise geodeedina käinud ka Ida-Virumaal mõõtmisi tegemas. Näiteks VKGs Petroteri tehaste ehitamisel.

Olete aidanud kaasa nende tööstusmonstrumite rajamisele?

Nojah. Aga olen aidanud kaasa ka näiteks Sillamäe veevärgi rekonstrueerimisele. Inimestele tuleb rääkida, et põlevkivivarud lõpevad ükskord nagunii ja kui me ei valmistu selleks, siis tuleb suurem sotsiaalne katastroof, kus seni kaevandustes, elektrijaamades ja õlitehastes töötavad inimesed jäävad lõhkise küna ette. 

Kanepiga kauplemine võiks muutuda samamoodi riiklikult reguleeritavaks, nagu on praegu alkohol ja tubakas.  

Kui räägitakse, et põlevkivivarusid jätkub veel vähemalt pooleks sajandiks, siis rohelised tahaksid sellele tööstusharule kiiremini lõpu peale teha − aastal 2030 olgu lõpp põlevkivienergeetikaga ja viis aastat hiljem ka õlitehastega?

Võib-olla on see liiga optimistlik plaan, aga seda tuleks teha ikka varem, enne kui varud täiesti lõpevad. Ma hindan, et see võiks järk-järgult toimuda 10-30 aasta jooksul. 

See võiks käia niimoodi, et samal ajal kui Ida-Virumaale tuleb näiteks tuulikute tehas, suletakse Narva jaamades mõned energiaplokid või põlevkivikarjäär. 

Kas teil on valimiste eel kavas minna oma põlevkivitööstuse korraldamise plaanidest rääkima ka mõne kaevanduse ametiühingu ette?

Kui kutsuvad, siis tuleme. Aga meie sõnum on, et pooldame selles evolutsiooni, mitte revolutsiooni. 

Kuid mitmete teie erakonnakaaslaste sõnavõttudes on küll kõlanud, et põlevkivitööstusel tuleks teha võimalikult kiiresti Põxit.

See on selline stereotüüp. Pooldame ikka tänapäevast tööstust. Kahju, et riik takistab praegu kaitseväe radarite pärast tuulikute paigaldamist ja selle juurde tekkiva tööstuse rajamist. Sinna võiks tulevikus tulla kuni 2000 töökohta. See on maailmas kiiresti kasvav turg. 

Ma arvan, et pole mõistlik põlevkivivarusid täiesti lõpuni ära kasutada. Kes teab, milline on kliima ja poliitiline olukord 20 aasta pärast. Igaks juhuks võiks jääda valmisolek vajaduse korral osa elektrist ka põlevkivist toota. Samas peame arvestama, et põlevkivitööstusele kulub päris palju raha.

Aga see tööstusharu on ka riigile sadu miljoneid eurosid maksutulu sisse toonud ja annab tuhandetele inimestele tööd ja leiba.

On toonud küll, aga keskkonnatasudest ei tule suur osa kohalikele omavalitsustele. Keskkonnakahjud ja nende kõrvaldamine maksavad tegelikult rohkem. Võtkem või ainuüksi hiljuti alanud Purtse jõe puhastamise, milleks kulub mitukümmend miljonit eurot. Lisame juurde mõjud kohalike inimeste tervisele.

8 KÜSIMUST

• Mitu häält Timur Sagitov valimistel saab?

Sooviksin vähemalt 400 häält.

• Kui palju saavad rohelised hääli Ida-Virumaal? 

Vähemalt 1000.

• Mitu kohta rohelised riigikogus saavad? 

8 kohta.

• Kui suur on keskmine brutopalk Ida-Virumaal nelja aasta pärast (kodanikupalka arvestamata)? 

1600 eurot.

• Kui palju maksab keskmiselt korteri ruutmeeter Kohtla-Järvel nelja aasta pärast? 

250 eurot.

• Kes on Ida-Virumaa kõige mõjukam poliitik? 

Kui häälte arvu vaadata, siis Yana Toom, aga loodan, et mina saan temast kunagi populaarsemaks.

• Mis on olnud viimase nelja aasta olulisemad Ida-Virumaad nii positiivselt kui negatiivselt mõjutanud sündmused?

Negatiivne on, et tööpuudus on Ida-Virumaal jätkuvalt suur. Positiivne, et ka mitmed minu tuttavad on kolinud Ida-Virumaale. Tasapisi on tugevnemas ka muud majandusharud peale põlevkivitööstuse. Märgatav on olnud kodanikuaktiivsuse kasv, näiteks Narva-Jõesuu metsade kaitsel ja Kohtla-Järvele haisuvaba õhu nõudmisel.

• Mis on teie lemmikpaik Ida-Virumaal? 

Kurtna järved, Alutaguse metsad ja Sillamäe kesklinna arhitektuuriansambel. 

Te leiate, et praegused keskkonnatasud pole õiglased. Millised need peaksid olema?

Keskkonnatasudest peaks rohkem minema omavalitsustele ja Ida-Virumaa tervishoiuasutustele. Me peame vajalikuks suurenda tervishoiukulutusi kogu riigis praeguselt 6-7 protsendilt 9 protsendile SKTst.

Ida-Virumaa on Eestis üks suuremate keskkonnaprobleemidega piirkondi, mis peaks loogiliselt olema roheliste erakonna põhilisi tugipunkte, kus teha valimistel parim tulemus. Aga näiteks eelmistel valimistel saite kogu maakonnas vaid 100 häält ehk 0,3 protsenti. Miks teie ideed ei leia Ida-Virumaal poolehoidu?

Võib-olla inimesed natuke kardavad muudatusi ja on harjunud hääletama tuttavate nägude poolt. Võib-olla on ka hirm, et kui me võimule saame, siis sulgeme päeva pealt kõik kaevandused ja elektrijaamad, aga see ei ole nii. 

Millisena võiks  Ida-Virumaa majandus välja näha pärast põlevkivitööstuse lõppemist?

Automatiseerimine teeb oma tööd juba praegu ka ilma Põxitita − töökohtade arv põlevkivitööstuses väheneb pidevalt. Noortele ei meeldi samuti eriti kaevandustes ronida, neile meeldib rohkem IT-sektor.

Tänapäeva kaevandustes ja elektrijaamades ning õlitehastes ongi juba infotehnoloogia osakaal aina rohkem kasvamas. Labidaga enam tööd ei tehta. 

Osa noori võib-olla tõesti läheb sinna, aga suurem osa liigub ikkagi Tallinna, kus on võimalusi rohkem. Siin on IT-firmasid üsna vähe ja mõnedes pakutakse ka küllaltki naeruväärset palka. Ida-Virumaal tuleb sõltumata Põxitist igal juhul soodustada IT-sektori arengut. 

Kuidas seda soodustada?

Ma ise sündisin Jõhvis, aga kasvasin suureks Kundas. Seal on üsna palju töökohti, aga mul oli seal igav: minna tööle, tulla koju teleka ette ja nii päevast päeva elada. Et noored jääksid Ida-Virumaale, on vaja peale töökohtade ka rohkem meelelahutusvõimalusi: ujulaid, kinosid, kaljuronimisseinu ja nii edasi. 

Ma pooldan ka ideed rajada siia rahvusvahelisel tasemel IT-kolledž. Võib-olla pole vaja seda eraldi teha, aga näiteks praeguse Narva või Virumaa kolledži juurde. Siia tuleksid välislektorid ja -tudengid. Ida-Virumaa elanikud tunneksid end rohkem maailma osana. 

Roheliste programmis on kirjas, et lühendate töönädalat ja viite sisse tingimusteta kodanikupalga. Mida see tähendab?

Lühendatud töönädal ei pea muutuma kohustuseks. Peame silmas pigem tööaja paindlikumaks muutmist. Tühistada tuleks ka see, et minimaalset sotsiaalmaksu arvestatakse alampalga määrast, see piirab inimeste palkamist osalise tööajaga. See muudab kalliks näiteks tudengite, noorte emade või pensionäride palkamise, kes töötaksid päevas vaid kaks-kolm tundi.

Tingimusteta kodanikupalgast räägivad rohelised juba ammu. See ei ole mingi vasakpoolsete teema. Ka liberaalse majanduse ikoon Milton Friedman on sellest rääkinud. Kodanikupalk on riigi poolt igakuine kindel makse, kindlasti alla alampalga ja ilma tingimusteta. 

See tähendaks siis kõigile ühtemoodi, nii vaesematele kui jõukamatele inimestele?

Jah, kõigile, kes elavad Eestis, kes on kodanikud või kellel on pikaajaline elamisluba.

Mis selle mõte on, et enne korjatakse inimestelt maksuraha kokku ja siis külvatakse see tagasi? Võib-olla oleks mõistlikum vähem makse koguda?

Eestis pole kümnetel tuhandetel inimestel ravikindlustust. Vajaduse korral saaks kodanikupalgast selle maha arvutada. 

Ravikindlustuseta inimeste probleemi lahendamiseks ei ole ju mõistlik kõigile kodanikupalka maksta?

Selline igakuine kindel rahasumma annaks inimestel kindlustunnet juurde. Võib-olla siis saaks osa inimesi käia tööl näiteks osalise tööajaga. Kodanikupalgast võib olla abi mõnede ootamatute kulude katmiseks, näiteks auto parandamiseks või ravimite ostmiseks. Praegu on sotsiaalmaksusüsteem Eestis väga kallis ja bürokraatlik. Allikad, kust võiks leida raha kodanikupalgaks, ongi näiteks sotsiaalkaitsesüsteem, võib-olla ka ressursitasud. 

Te kavatsete siis pensionivaradest või haiglatelt, mis niigi on kogu aeg kroonilises rahapuuduses, osa raha ära võtta?

Ei, pension jääb ikka alles ja haiglatelt ka ei võtaks me raha ära. Aga üks allikas on sotsiaalsüsteemi bürokraatia vähendamine. Tulevikus võib rääkida ka robotite maksustamisest. Nad võtavad inimestelt üha rohkem tööd ära.

Panete robotitele sotsiaalmaksu peale, nagu on praegu igal töövõtjal, kelle pealt maksab sotsiaalmaksu ettevõte?

Umbes niimoodi jah. 

Mida te robotite all silmas peate, kas tavapärased arvutid või masinad, mis aitavad ära teha töö, mida varem pidi tegema mitmeid inimesi, läheksid ka maksu alla?

Nojah, kui nii võtta, siis köögikombain on ka robot. Eks seda peab täpsemalt arutama, aga me räägime praegu põhimõttelisest ideest. 

Teil on programmis üks huvitav mõte, et soodustate uute autode soetamise asemel vanade remontimist. Kuidas te seda kavatsete teha, kui maailma tootjad teevadki teadlikult selliseid autosid, mis väga kaua vastu ei pea ja mida on varuosade hindade tõttu mõistlikum mingi aja tagant välja vahetada, mitte remontida?

Maailmas on päris palju inimesi sellise suuna vastu. See ei käi ainult autode, vaid ka mobiiltelefonide ja muu tarbetehnika kohta. Seda saaks ilmselt maksumeetmetega mõjutada.

Vabastaksite autoremondi näiteks käibemaksust?

Ei, mitte käibemaksust. Nõus, et Eesti riik ei saa suurtele korporatsioonidele dikteerida, et nad vastupidavamaid asju teeksid. Aga ma usun, et kui maksudega saaks näiteks mobiiltelefoni klaasi vahetust odavamaks muuta, siis eelistaks rohkem inimesi oma telefoni parandada, mitte uut osta. 

Näiteks Rootsis, mis on rikas maa, on üha rohkem levinud kasutatud asjade ostmine. 

Püüate siis pigem inimeste mõtteviisi muuta?

Just, see peaks jõudma inimeste ajudesse, et inimesed hakkaksid mõtlema, kuidas kasutada asju võimalikult kaua. Aga see ei ole meie põhiline lubadus. Keskendume ikka eelkõige tervishoiukulutuste suurendamisele, metsade lageraie asendamisele püsimetsamajandusega, Rail Balticu rajamisest sel moel, nagu seda praegu on kavandatud, loobumisele. 

Paljud teie plaanid piiravad majandustegevust, samas tahate te suunata rohkem raha tervishoidu, viia sisse kodanikupalga, suurendada mahepõllumajanduse toetusi, taastuva energia toetusi. Kust peaks tulema selleks lisaraha, kui te samas tahate piirata majandustegevust?

Maailmas liiguvad tendentsid selles suunas, et taastuv energia tasub ära üha väiksemate toetustega. 

Elektriarvetel ju näeme, et taastuva energia toetus on märkimisväärselt suur, arvestades, kuivõrd väike osakaal sel tegelikult on.

Seda jah, aga paljudes riikides saab taastuv energia hakkama toetuseta. Näiteks päikesepatareide ja ka järgmise põlvkonna tuulikute hinnad lähevad odavamaks.

Meie kliimas tuleb siiski arvestada, et päikest ja tuult kogu aeg ei ole ja seetõttu peab säilima valmisolek toota elektrit ka püsivatest allikatest.

Salvestusjaamad samuti arenevad. Võib-olla õnnestub poliitilisele olukorrale vaatamata osta ka rohkem gaasi Venemaalt, see on puhtam kütus kui põlevkivi.

Aga see on kallim?

Esialgu küll, aga tulevikus taastuva elektri hind langeb kindasti veelgi ja usun, et kokkuvõttes tuleb isegi odavam kui praegu. Nüüd on vaja teha hea plaan selleks ajaks, kui me järk-järgult põlevkivist loobume.

Mida arvate puidust elektri tootmisest?

Auvere katlas puidu põletamine on puhas rohepesu. Praegu tahavad  huvigrupid survestada Euroopa seadusi, et see arvestatakse taastuvaks energiaks. See oleks vastuvõetav vaid koostootmisjaamades, kus elektri kõrval toodetakse ka soojusenergiat. 

Mida te plaanite kanepi kasutamisega ette võtta?

Üks asi on meditsiiniline kanep. Eestis on seda patsientidel väga keeruline saada. Arstid ei taha seda välja kirjutada. Protsess on väga bürokraatlikuks muudetud. Inimesed, kes seda vajavad, lähevad pigem Saksamaale või hangivad selle mustalt turult, kus kanepi kvaliteet on küsitav. Kanep tuleb teha patsientidele, kes seda vajavad, kättesaadavaks. See on ka väga perspektiivikas turg, mida mõõdetakse miljardites eurodes. Eesti võiks tegelda selle kasvatamisega ja teenida head tulu. 

Teine asi on rekreatiivne või niinimetatud  lõbukanep. Isegi maailma tervishoiuorganisatsioon soovitab selle mõnuainete ohtlikkuse skaalal neljandast kategooriast esimesse viia. See on praegu samas kategoorias näiteks fentanüüliga. Paljudes kohtades maailmas saadakse aru, et tegu on küll narkootikumiga, kuid see pole kindlasti nii ohtlik aine. Kindlasti väiksema ohuga kui alkohol ja tubakas. 

Kas olete enda peal proovinud? 

Olen, aga ma ei tarvita regulaarselt. Ma ei hakka seda  propageerima. Kuid praegu lähevad Eestis miljonid eurod mustale turule ja kanep on noortele kergesti kättesaadav. Mitmed riigid on kanepi kasutamise legaliseerinud ja selle tulemusel ei ole tarvitamine kasvanud. Pigem on see muutunud noortele raskemini kättesaadavaks.

Kanepiga kauplemine võiks muutuda samamoodi riiklikult reguleeritavaks, nagu on praegu alkohol ja tubakas. Kanepit võiksid tarvitada vähemalt 21aastased spetsiaalsetes ilma reklaamita kohtades, kuhu pääseb sisse ainult dokumendiga. Riik teeniks niimoodi tulu ja see oleks ka turismimagnet. Ma ei usu näiteks, et Venemaal kanepi kasutamises lähiajal riiklikul tasemel mingid muutused toimuvad.

Et Ida-Virumaal tekiks uus turismiliik − narkoturism?

Ei, mitte narkoturism, vaid rekreatiivne turism. Peterburist hakkaks rohkem inimesi Narvas käima, hea bussiga tulla.

Te tahaksite reguleerida ka looduslike psühhedeelsete ainete kasutamist rituaalsetel eesmärkidel. See puudutab siis kärbseseent ja muud säärast. Eestis pole kuulda olnud, et kedagi oleks selle eest karistatud, küll aga on neid tarvitanud inimesi haiglasse sattunud. Miks ja kuidas te seda reguleerida plaanite?

See on toetus põlisrahvale. Mina isiklikult lubaksin setodel ka puskarit ametlikult teha.

Roheliste programm näeb ette ka looduskaitse armee loomist. Kui suur see tuleb ja millise relvastusega?

Päris armee see ei oleks. Pigem on mõte selles, et ajateenijad ja ka Kaitseliit võiksid saada rohkem väljaõpet ka looduse kaitsmiseks. Selline looduskaitse armee peaks toimima vabatahtlikkuse alusel ja selle liikmetel ei tohi olla relva kasutamise õigust. See sõna "armee" on pigem sümboolne. Riiklikul tasemel tahame teha metsloomade rehabilitatsioonikeskuse.

Mis põnev asi peitub teie sellise lubaduse taga nagu "Töötame välja lahendused plokiahela tehnoloogia kasutamiseks kohaliku rööpraha loomiseks"?

See on kohalik valuuta. See oleks põhimõtteliselt omavalitsuste makstav oma raha, mida inimesed saavad kasutada vaid kindlal otstarbel. Kui maksta abivajajatele toetust eurodes, siis võivad nad selle viia hoopis alkoholipoodi, aga selle raha eest saaks osta näiteks ainult toitu või ravimeid.