Avaliku rahaga tuleb luua unikaalseid asju

Andres Noormägi. Foto: Matti Kämärä

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi selgitab, kuidas valitakse projekte, millest peaksid saama maakonna arenguvedurid.

Ida-Virus on piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmest loota 23 miljonit eurot, millele konkureeris ligi 70 projekti. Praeguseks on hindajad prioriteetsed projektid pingeritta pannud ja on jäänud veel öelda maavanema lõplik sõna. Hindamine tekitas paksu pahandust, sest osa omavalitsusi vilistas etteantud kriteeriumidele ja lähtus teie hinnangul tagatoa kokkulepetest. Kuidas sellises olukorras edasi minna?

Jah, Ida-Virumaa omavalitsusliit otsustas käivitada oma hindamise ja arvas, et kõige mõistlikum on kokku leppida.

Ma ei hinda seda pahatahtlikuks, pigem tööõnnetuseks. Küll aga tundub, et meie eelmise aasta selgitustöö on läinud luhta, kui osa omavalitsusi pole siiani aru saanud, et see pole sotsiaalabi raha ega ka KOIT-kava (kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava − toim.), kus tõesti tehti klannipoliitikat. See on arenguraha, mis peab kaasa tooma arengu ja töökohad.

Seetõttu otsustasime sel nädalal teha veel kord selgitustööd, sõita eri piirkondadesse ja kohtuda omavalitsusjuhtidega.

Kas sellest on sündinud mingit kasu?

Oleme korrigeerinud tekkinud pingerida. Olen kindel, et asi läheb paremaks. Lisaks sellele oleme uuesti üle vaadanud suured strateegilised projektid. Mitme osas nägime, et on vaja läbi rääkida mahu osas, mida saab äkki vähendada ja anda ka teistele võimalus.

Millised kogu maakonnale olulised projektid on jõudnud pingerea tippu?

Kuna meede on tööhõive soodustamiseks, on mõistetav, et turismiprojektid on edetabeli tipus, sest need nõuavadki palju inimressurssi. Nii tundub, et esimeste seas võiksid olla Aidu veespordikeskuse arendamine ja Ida-Viru turismiklastri maakonna turundamise projekt.

Samuti on leitud, et Peipsi ääre turismi infrastruktuuri tuleb arendada, aga mis kujul, seda tuleb täpsustada, sest esitatud projekte oli palju.

Mis on veel kogu maakonnale tähtsana välja joonistunud, on konsensus, et Valaste on meile tähtis, Kuremäe võiks rohkem areneda ning Sillamäe on meie maakonna ainus mere- ja sadamalinn ning vajab ajaloolise keskuse merele avamist.

Lüganuse vallale, kust tulid projektid, mis võtaksid peaaegu poole rahast, püüdsime selgeks teha, et pole võimalik viie aastaga arendada Aidut, Purtse kindlust ja luua veel rida uusi asju, nagu Lüganuse haridus- ja loomemajanduskeskus ning kihelkonnamuuseum või Tulivee turismikompleks Purtse sadama juurde. Ärgitasime kainele mõistusele, et pigem arendada olemasolevaid, juba edukaid ja elujõulisi asju.

Näiteks Purtse linnus on maakonnas nii oluline objekt, et seda peaks toetama. Aga läbirääkimised asja sisu üle on veel ees.

Leian, et Purtset ei peaks renoveerima tavapäraseks mõisakompleksiks majutuskohtade ja kontserdisaaliga, mida on terve Eesti täis. Eristumiseks peab leidma midagi sellist, mida keegi meilt ei saa võtta. Näiteks arendajate keskaja teemapargi ideel on juba jumet.

Minu arvates võiks Purtse olla koht, kus lisaks "Purfestile" toimuks ka "Pudrufest". See mõte tuleb ühest vene romaanist. Seal on kirjeldatud olukorda, kus Ivan Julma väed läksid Tallinna peale ja olid Purtses laagris ning seal pakuti neile üht imelist toitu, mis oli tehtud teraviljast. Sellest saaks välja arendada legendi, et Venemaa sai oma pudrukultuuri siit.

Turismiga on kaudselt seotud ka mitme omavalitsuse soov oma linna- või alevisüda korda teha. Näiteks Kiviõli esitas kaks projekti ja linnapea saatis teile pöördumise, kus muretses hindamise võimalike tulemuste pärast, rõhutades, et Kiviõli ja Sillamäe linn on ainsad omavalitsused, kelle ainus lootus suurte investeeringute saamiseks on just sellest rahakotist. Kas see mõjutab teid otsuse tegemisel?

Meetmes pole erikohtlemist ette nähtud. Narva-Jõesuu linnapeana töötades pandi mulle hüüdnimi Boamadu, keda on võimatu mõjutada. Võtame selle teadmiseks, aga see on ka kõik.

Kiviõliga oleme praeguseks kokku leppinud, et kahest projektist oleks prioriteetsem Viru tänava rekonstrueerimine, sest see on koht, mida turist näeb.

Aseri puhul sõnastame projekti ringi, sest peab olema ka omavalitsuse vastutus alevisüdame majade kordategemisel. Miks on sealse keskväljaku korrastamine tähtis? Sest see on esimene koht, kuhu Tallinna buss sisse sõidab. Ja sellest esimesest emotsioonist jääb inimestele mulje kogu maakonnast.

On kahtlustatud, et maavanema poolehoid kuulub Nooruse spaa veepargi projektile, ja küsitud, milleks toetada avaliku rahaga Venemaa ettevõtjat.

Täielik jama! Toetan ka eestlastest ettevõtjatele kuuluvaid Peipsi ääre arendusi ja Kreenholmi arendust, mis kulub rootslastele.

Jah, mitme omavalitsuse pretensioon oli, miks mõne eraettevõtte projekt on, äkki keegi teine oleks ka tahtnud. Igasugune arendus algab ju omavalitsuse visioonist. Selgitasime kõigile, et omavalitsus vastutab, mis on tema arengukavas ja mis projekte ta pakub. Sellest ju tulebki, et Noorus on sees, aga näiteks Toila sanatoorium mitte. Toila pakub ise välja 2miljonilise jahisadama ehitamise. See on juba omavalitsuse vastutus.

Ja veel, mõni omavalitsus oli arvamusel, et eraettevõtet ei saa üldse toetada, kuna see olevat mõnes mõttes turu solkimine. Juhin tähelepanu, et eraettevõtjal on omafinantseering oluliselt suurem.

Nooruses on küll välisomanikud, aga üle saja otsese ja kaudse töökoha kohalikele. Küll võiksid nad oma projekti ringi sõnastada. Projekt peab toimima regiooni turundajana ja kui veepark oleks abstraktsete palmide asemel kujundatud näiteks Narva minikindluseks, siis oleks sellel väärtus ning avaliku raha kasutamine õigustatud. Tulemus peaks olema unikaalne.