Uue valitsuse jokker on maksuamet

Selle põhjal, millise hoogsa  suuna on uus valitsus võtnud aktsiiside tõstmisele, pole raske ennustada, et sellise poliitika elluviimisel hakkab aina kandvamat rolli etendama maksuamet.

Marek Helmi juhitava ameti tööst sõltub, kas kütuse, alkoholi ja tubaka aktsiiside tõusust laekub riigikassasse ka loodetud hulgal lisaraha.  Kui maksuameti haare jääb lõdvaks, siis võib minna hoopis vastupidi: aktsiisikaupade salaturg lööb vohama ja maksulaekumised võivad hoopis väheneda.

Seega peaks maksuametis praegu käima kõva "relvastumine". Adra seadmiseks pikka aega pole, sest kõrgemad aktsiisid hakkavad kehtima juba järgmise aasta algusest ja küllap teevad uueks võimalusterohkeks olukorraks ettevalmistusi ka smugeldajate banded.

Võib ju mõelda, et vahepealsete aastatega on Eesti inimeste teadlikkus kasvanud ja üha rohkem on neid, kes salakauba põhimõtteliselt ära põlgavad. Kuid kui musta turu ja ametlike hindade käärid väga laiaks lähevad, siis kasvatab see pärmina ka kuritegelikku kasumit.  Siis ei hoia paljusid tagasi midagi muud kui hirm karistuse ees, mis vahelejäämisega kaasneb.

Oluline küsimus ongi, kui kõrgeks  õnnestub maksuametil, aga ka politseil ja piirivalvel, sissekukkumise protsent viia. Samas tuleb seda teha suuresti olemasolevate jõududega − nii inimeste kui tehnikaga. Kui riigi loodetavast lisatulust läheks märkimisväärne osa jõustruktuuride tugevdamiseks, et nad maksud paremini kokku koguksid, siis muutuks kogu maksude tõstmine mõttetuks.

Pealegi ei poolda küllap enamik inimesi liikumist politseiriigi poole. Jah, maksuamet ning politsei peavad olema tõhusad, võtma vahele petturid ja salakaubaga hangeldajad, et tagada riigile tulu ja samas ka ausa konkurentsi olukord. Kuid seda tuleb teha demokraatlikule riigile omases elegantses stiilis.