Narva omaaegne hiilgus on minevik

Merike Ivask Foto: Erakogu

Mai lõpus ilmus poelettidele kirjastuses Tänapäev välja antud kõvakaaneline 240-leheküljeline raamat "Narva − kuninganna Kristiina kroonijuveel", mille üks autor on Narva muuseumi teadussekretär Merike Ivask.

Raamatus "Narva − kuninganna Kristiina kroonijuveel" on palju pilte, üle 200 ajaloolise foto − kas nende leidmisega oli probleeme või oli neid hoopis liiga palju ja mille põhjal tegite valiku?

Pilte on tõepoolest palju. Enamik pärineb muuseumi fotokogust, kust valisime neid raamatu teemade järgi. Püüdsime leida kõnekamaid, sest selle raamatu formaat keskendub siiski fotodele ja tekstid aitavad konteksti luua. Raskemaks läks siis, kui oli vaja leida häid pilte tänapäevasest Narvast. Siis tulid appi nii isiklikud kui ka sõprade fotokogud.

Eelmine samalaadne raamat ilmus 2006. aastal samuti teie osalusel ja samuti kirjastuses Tänapäev − "Narva vanadel fotodel". Kui palju need raamatud erinevad, mis neil on ühist, mis tingis uue raamatu kirjutamise vajaduse?

Jah, toonase raamatu koostajaks oli muuseumi fotokogu hoidja ja teadur Svetlana Andrejeva, mina ainult tõlkisin. Kuna eelmine raamat oli menukas ja on juba ammugi läbi müüdud, siis tegime esialgu kirjastusele ettepaneku teha kordustrükk, kuid kahjuks olid trükimaterjalid hävinud. Sellest sai muuseumis alguse mõte koostada uus raamat, mis oleks eelnevast sisukam. 2013. aasta keskel pöördus kirjastus taas kord meie poole, sest ka nemad olid välja töötanud uue linnasid tutvustava raamatu formaadi, mis oleks sisukam ja fotorohkem.

Seega ühildasime nii muuseumi kui ka kirjastuse soovid. Sarnasust on nii palju, et kasutatud on eelmise raamatu fotosid ja nende allkirju, kuna toona valiti välja need kõige-kõigemad fotod ja patt oleks olnud neid mitte kasutada. Erinevuseks on see, et kui eelmine raamat keskendus arhitektuurile, siis nüüd on olulisel kohal ka eluolu, mitmesuguste tegevuste ja sündmuste kajastamine.

Käesoleval aastal ilmunud raamatu koostamisel valisime Svetlanaga välja märksõnad, mis iseloomustaksid Narvat ja tema ajalugu kõige paremini. Märksõnadest arenesid välja kuus teemat, mis annavad Narva ajaloost üsna ülevaatliku pildi. Alustasime piirkonna asustusloost ja läksime kuni tänapäevani välja koos kõigi tõusude ja mõõnadega. Muidugi ei saanud me käsitlemata jätta Narva kindlustuste teemat, kirikuid, linna tõusu barokiajastu pärliks või tööstuslinnaks ega ka teise maailmasõja purustusi ja uue nõukoguliku linna rajamist.

Kui kaua "Kroonijuveel" valmis ja milliseid materjale töös kasutasite?

Võib julgelt öelda, et tegemist on kaua tehtud kaunikesega. Ideest kuni kaante vahele saamiseni läks ikka neli-viis aastat, millest kaks kulus kirjutamisele ja lisamaterjali otsimisele oma teiste tööülesannete kõrval. Eelmise aasta jõuluks esitasime käsikirja kirjastusele ning mai alguseks sai raamat toimetatud, küljendatud ja ka trükki saadetud.

Raamatu koostamisel on kasutatud enamikku Narva ajaloo kohta ilmunud kirjandust. Hästi suure baasi andsid Narva muuseumi välja antud raamatud ja Narva muuseumi toimetiste sarjas ilmunud või ka sellel aastal ilmuvad artiklid. Toimetiste sari on ju viimase 10 aasta juhtivaim Narva ja selle piirkonna ajalugu tutvustav väljaanne, kus igal aastal ilmub kümmekond eri teemat käsitlevat artiklit.

Kuna selles formaadis ei olnud võimalik viiteid panna, siis raamatu koostajatena täname me kõiki olnud ja olevaid Narva ajaloo uurijaid ja talletajaid, kelleta ei oleks meie raamat sündinud.

Praegu elate Leedus, ehkki olete Narva muuseumi teadussekretär. Palun rääkige oma isiklikust sidemest Narvaga.

Leedus ma elan, kasvatan last ja lambaid. Leedus olen ma nüüd vahelduva eduga olnud neli aastat, millest poolteist lapsehoolduspuhkusel, seejärel poolteist aastat, käies igas kuus korra Narva tööle, ning alates eelmise aasta novembrist muuseumis ametit vahetades enamasti kodus kaugtööd tehes. Esialgu saigi siia tuldud ainult lapsehoolduspuhkuseks, kuid Narva tagasipöördumine osutus eri põhjustel keeruliseks.

Praegune side Narvaga on töine. Igal tööpäeva hommikul astun oma köögis asuvasse Narva virtuaalkontorisse. Kuna juba enne koosnes suurem osa minu tööpäevast arvuti taga istumisest, siis ei ole ju suurt midagi muutunud. Ainult see, et kui on vajadus kellegagi rääkida, siis ei tõuse ma oma kabinetis laua tagant püsti ja ei lähe kolleegi juurde, vaid kirjutan või helistan Skype'i kaudu. Vajaduse korral külastan aeg-ajalt ka päris Narvat.

Subjektiivselt. Millisena teie praegust Narvat näete?

Samamoodi nagu ka 2004. aastal, kui ma Narva tööle tulin: tohutud võimalused, ole ainult mees ja tee. Minu Narva on peaaegu alati olnud töö-Narva, see on linn, kus ma töötan.

Kas Narva on kasutanud oma potentsiaali piisavalt? Millised on trendid ajaloo tutvustamisel ja omaaegse hiilguse taastamisel?

Potentsiaali kasutamisel on alati olulised ka vahendid. Kui ma kümme aastat tagasi Narva tulin, siis oli tegemist hoopis teistsuguse linnaga kui praegu. Seega potentsiaali on kasutatud ja kindlasti on praegune ajajärk Narva ajaloos olnud tõusuperiood, vähemalt linna üldmulje puhul. See, kas meile kõik muutused meeldivad, on hoopis teine jutt.

Ajaloo tutvustamise trend on aga kümne aasta jooksul läinud muuseumis ainult tõusujoones. Igal aastal ilmuvad raamatud, valmivad näitused, toimuvad konverents, ajalugu tutvustavad üritused ja muuseumiprogrammid. Arvan, et oleme oma piiratud vahendeid vägagi efektiivselt kasutanud.

Aga omaaegne hiilgus on minevik. Selle taastamine ei peaks olema päevateema. Pigem on olulisem säilinud arhitektuuripärandi hoidmine ning kasutamine tänapäevaste arusaamade ja vajaduste kohaselt.