/nginx/o/2025/02/21/16671193t1h85e6.jpg)
Kui Eesti elu peaks kirjeldama keegi − näiteks võimekas tehisintellekt −, kelle kokkupuude sellega kujuneks ametnike ja poliitikute tegevuse põhjal, siis võiks tulemuseks olla pilt valmis riigist, kus suuri muresid ei ole ja tegelda tuleb peamiselt rumalate maksumaksjate õigele teele nügimisega. Iga nädal mõned uued keelud-käsud-reeglid ja jälle on muretum olla. Mis majanduslangus? Mis julgeolekukriis? Milline rahvastikukriis?
Viimaste nädalate saavutused ametnike ja neile kuulekalt alluvate poliitikute tööpõllult on täpselt sellised.
Niisiis: kui praegu saab iluteenuseid pakkuda ilma erialase väljaõppeta, siis sügisest kehtima hakkava määruse kohaselt peavad ripsme- ja kulmutehnikud rangetele nõuetele vastama. Määruse autoriks olev sotsiaalministeerium ise hindab, et umbes kolmveerand kõigist iluteenindajatest peavad end täiendama või otse öeldes mingi paberi hankima, et õiguskuulekas olla.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on samal ajal kokku pannud ministri määruse, mille jõustudes peaksid restoranid, kooli-, haigla- ja isegi vanglasööklad edaspidi teatama, kust on pärit nende pakutavas toidus kasutatud liha. Miks ainult liha, aga mitte kala? Või miks mitte kartul ja porgand? Vastust teab vaid tuul või on see kirjas lael, kuhu vaadates ametnikud eelnõu kokku kirjutasid.
Küsimused tegelikult ametnikke ja poliitikuid ei häiri. Neile vastamiseks on igas ministeeriumis kümnete kaupa palgal olevad kommunikatsioonitöötajad kokku pannud sisutud jutupunktid, mida abitu minister suudab tursa näoga kaamera ees esitada.
Küsimused tegelikult ametnikke ja poliitikuid ei häiri. Neile vastamiseks on igas ministeeriumis kümnete kaupa palgal olevad kommunikatsioonitöötajad kokku pannud sisutud jutupunktid, mida abitu minister suudab tursa näoga kaamera ees esitada. Halvemal juhul tuleb see ebameeldiv ülesanne ette võtta ka mõnel ametnikul.
Muide, ministeeriumides liigub mõnda aega plaan eelnõude ja dokumentide koostajate nimed nende dokumentide juures salastada.
Avaliku teabe seadusesse on selle 20 kehtivusaastaga lisandunud sama palju avaliku teabe ametkondlikuks kasutamiseks ehk salastatuks kuulutamist võimaldavaid punkte, kui neid seal algselt oli. Kas neid saaks sealt avalikkuse huvides kõrvaldada, on ajakirjanikud juba pikka aega küsinud. Ei, ütlevad ametnikud, ei saa, sest... ei saa. Poliitikud teevad tursa näo ja on nõus.
Kristen Michali eelmisel suvel moodustatud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuse koalitsioonilepingus seisab peatükis "Riigireform ja bürokraatia vähendamine" tähtsal kohal lubadus: "Vähendame reguleerimist ja kehtestame reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada."
Kas keegi teab kas või üht reaalset näidet selle kohta, et nii on tehtud? Kui teate, siis andke palun teada, see oleks suur uudis.
Siiski. Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) pöördus mõni aeg pärast koalitsioonileppe allakirjutamist ministeeriumide poole ja palus ettepanekuid, kuidas muuta valitsuse tegevust nii, et iga halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistataks teine kehtetuks.
Eesti üks olulisemaid tippametnikke, majandusministeeriumi kantsler Ahti Kuningas pani ministri kohe paika. Ta kirjutas Pakostale vastuse, kus sõna-sõnalt teatas, et ei pea riigi ja selle majanduskeskkonna arendamisel sobilikuks lähtekohaks "populaarsusloosungil üks sisse, üks välja" põhinevat õigusloome eesmärki. Uue eesmärgi täitmiseks seatud kohustus ei tohiks olla seotud varem muude eesmärkide täitmiseks kehtestatud kohustustega: "MKM ei taha uskuda, et täidesaatev ja seadusandlik võim oleks seni oma põhiseaduslike ülesannete täitmisel sedavõrd ebaõnnestunud, et saaksime jaatada vajadust edaspidi mis tahes uue kohustuse kehtestamisel samaväärne kohustus kehtetuks tunnistada."
Kantsler Kuninga ülemus, majandusminister Erkki Keldo ütles ajakirjanikele sisuliselt, et on tippametniku positsiooniga igati nõus. See ei ole teda takistanud bürokraatia vähendamisest rääkimast ja selle kohta nädala eest oma Dubai visiidilt isegi pressiteateid saatmast.
Ka liha päritolu määruse osas võttis majandusminister avalikkusele teada anda, et tema seda "ebavajalikku bürokraatiat" ei toeta. Võib siiski kihla vedada, et põhjus seisnes üksnes selles, et määrus tuli sotsiaaldemokraadi juhitud ministeeriumist.
Ja siin me oleme, riigis, kus ametnike võim on ebaproportsionaalne ja riigieelarve koosneb absurdsete programmide loetelust. Seda ei ütle mina. Seda ütles Reformierakonna asutaja ja mitmekordne päriselt reforme teinud valitsuste liige Heiki Kranich.
/nginx/o/2013/07/04/1873666t1hba2c.jpg)