PIRET HARTMAN ⟩ Kohalik toit olgu kättesaadav

Piret Hartman, regionaal- ja põllumajandusminister, SDE Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kuigi me ei ole kaugeltki Euroopa rikkaim rahvas, maksab toit poes juba üle Euroopa keskmise. Et inimesed saaksid tarbida eestimaist ning samal ajal oleks tagatud õiglane hind esmatootjatele ja kohalikele talunikele, peame hoidma hinna mõistlikkuse piirides.

Kuigi me ei ole kaugeltki Euroopa rikkaim rahvas, maksab toit poes juba üle Euroopa keskmise. Et inimesed saaksid tarbida eestimaist ning samal ajal oleks tagatud õiglane hind esmatootjatele ja kohalikele talunikele, peame hoidma hinna mõistlikkuse piirides.

Statistikaameti andmetel on alates 2021. aasta augustist võrreldes 2024. aasta lõpuga toiduhinnad Eesti poodides tõusnud keskmiselt 40%. Mitmete tegurite koosmõjul on inimeste toimetulek vähenenud ja toidule kuluv osa ebaproportsionaalselt suureks muutunud. Pere toitmine on muutumas üha keerulisemaks, kuid igapäevane toit ei saa olla luksuskaup!

Kui toidule väiksem käibemaks kehtestada, siis peab see inimeste jaoks ka toidu odavamaks muutma.

Toidu hinna kujunemist mõjutavad erisugused komponendid. Üks võimalik variant on toiduainete käibemaksumäära alandamine. Euroopa Liidus on paljudes riikides kehtestatud toiduainetele madalam käibemaksumäär, kuid alati ei ole muudatus toonud kaasa loodetud mahus toiduhinna langust. Kui toidule väiksem käibemaks kehtestada, siis peab see inimeste jaoks ka toidu odavamaks muutma. Olen palunud ekspertidel analüüsida käibemaksu vähendamise variante ja lähikuudel saame ka ülevaate.

Võimalikke toidu hinna vähendamise lahenduskäike on veel. Näiteks taastuvenergia tasu langetamine suurtootjatele. See tooks leevendust eelkõige suurtele toidutööstustele, kes vajavad toidu tootmiseks palju energiat. Samas tuleb madalam määr kõikide teiste tarbijate arvelt, sh eratarbijate, aga ka väiksemate põllumajandustootjate arvelt.

Rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka ebaausate kaubandustavade vältimisele. See toetab ausat kaubandust ja õiglase hinna kujunemist. Toidu hinna kunstlikult kõrgeks ajamine ei ole kuidagi vastuvõetav. Hiljuti tuli Euroopa Komisjon välja ka piiriüleste ebaausate kaubandustavade piiramise ettepanekuga, et tagada aus kaubandus ja õiglased hinnad.

Oluline on jätkata toidutootmise investeeringute toetamist ja ühistulist tegevust. Nii toetame kodumaise toidutootmise jätkumist ja töökohtade säilimist nii maapiirkondades kui ka toidutööstuses laiemalt. Ühistulist tegevust on oluline toetada seetõttu, et ühised ettevõtmised aitavad kulusid kokku hoida ja selle võrra on võimalik ka toidu hinda madalamal hoida.

Mõneti paradoksaalne on see, et otsides võimalusi hinna alandamiseks, on põllumeeste ja tootjate hulgast kostnud ka seda, et toit on samal ajal liiga odav. Näiteks kui jaeketid kasutavad ostjate meelitamiseks üliodavat piimahinda, mis kohati on olnud madalam kui taluniku omahind ehk otsesed kulud piima tootmiseks. See annab ühest küljest vale signaali toidu tegelikust väärtusest ja teisalt lisab ebakindlust tootjatele, märkides, et nende tööd ei hinnata. Toidu tootmine siinmail ei tundu sellisel viisil jätkusuutliku ettevõtmisena.

Me kõik saame aru, et kogu vajamineva toidu toomine teistest riikidest ei ole vastuvõetav, sest Eesti võimekus end ise toiduga varustada on julgeoleku küsimus. Kriisiolukordades, kus piire suletakse ja kaupade liikumine on takistatud, peame olema riigina valmis end ise ära toitma. Seepärast on oluline toidu hinda kujundavate tingimuste loomisel arvestada kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkusega. Selliselt tagame kvaliteetse ja tervisliku kohaliku toidu kättesaadavuse meie inimestele ka keerulistel aegadel.