:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2025/02/27/16688864t1h23f9.jpg)
Mida rohkem sõnumeid valitsuselt Eesti energeetika tuleviku kohta tuleb, seda segasemaks sellest arusaamine tavatarbijatele muutub. Ja üha enam tundub, et sellest tohuvabohust ei saa enam ka ministrid ja teised poliitikudki aru.
JUHTKIRI ⟩ Tohuvabohu energeetikas
Lähtudes justkui üllastest püüdlustest kindlustada elektri varustuskindlus, soodne hind, keskkonnasõbralik tootmine ja tugi majanduskasvule, on viimaste aastate jooksul kogu senine Eesti energiamajandus pea peale pööratud, aga soovitud tulemusi on napilt. Kui põlevkivi kasutamise piiramise tulemusel on küll vähendatud süsiniku paiskamist õhku, siis muude sihtide, eriti hinna osas on tulemused sootuks vastupidised. Lisaks on Eestist saanud elektrienergia eksportijast elektri sisseostja.
Valitsuserakondade juhid raporteerisid hiljuti, et neil on sündinud plaan, kuidas õnnelikumasse energiatulevikku minna, kuid õige pea tõid asjatundjad lagedale, et see plaan on vigane. Õnneks oli valitsuses vähemalt nii palju oidu, et sellele plaanile pidurit tõmmata, mitte kinnisilmi sellega edasi tormata.
Kuid siiski ootavad kodanikud valitsuselt arusaadavat ja selget plaani, kuidas kindlustada Eesti vajalikus koguses elektriga sellise hinnaga, mis ei hauka rahakotist tunduvalt rohkem kui Soomes või Rootsis ega löö majandust uppi. Arvestades, et Eesti maksumaksjatel tuleb julgeoleku kindlustamiseks niigi üha rohkem panustada, oleks energeetikapoliitika juhukatsetuste kinnimaksmisel väga ränk hind.