Pagulasehirm

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimaste nädalate kahtlemata kõige rohkem kirgi kütnud teemaks meie riigis on olnud Aafrika pagulaste küsimus. Me kuuleme aina mingitest numbritest, kui palju praegu Lõuna-Euroopas asuvaid võõramaalasi peaks Eesti endale võtma, ning see ei rõõmusta meid. Olgugi et viimasel aastakümnel oleme aina mures olnud suure väljarände ja rahvastiku vähenemise pärast.

Aga Aafrika põgenike suhtes oleme umbusklikud. Muidugi, palju sõltub küsimuse sõnastusest, aga kui praegu teha uuring ja küsida, kuidas rahvas suhtub rohkem kui 1000 immigrandi paigutamisse meie riiki, on alust arvata, et hoiak on pigem tõrjuv.

Ka rahvusvahelised uuringud on kinnitanud, et Eesti elanikud siia võõraid eriti ei oota. Kevadel avalikustatud Social Progress Imperative'i sotsiaalse arengu indeksi uuringu kohaselt asub Eesti selles kontekstis 133 riigi hulgas 123. kohal.

Eks üheks põhjuseks on paljuski eelarvamused. Nende järgi on Aafrikast saabuvad põgenikud harimatud ja laisad, me peame neid ülal pidama, nad ei suuda sulanduda ühiskonda ning ohustavad meie kultuurilist tasakaalu jne. Peale selle on suur osa neist moslemid, viimased aga teatavasti kalduvad terrorismi...

Paljud spetsialistid ütlevad, et see pole sugugi nii, ning rõhuvad halastusele ja kaastundele. Aga tänapäeva maailm ja selles toimuv on meile pidevalt väga hästi kättesaadav ning nii-öelda vanas Euroopas oleme näinud teravaid arenguriikidest väljarändajatega seotud probleeme. Ja see on üsna loomulik, et võiksime tahta vältida seda, et need nüüd ka meie koju jõuaksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles