Ohtlike jäätmete oht

Riigikontroll on järjest kritiseerinud riigi võimekust korraldada ja kontrollida oma jäätmemajandust, eelkõige seda, mis seondub ohtlike jäätmetega. Eelmisel kuul avalikustati audit, mis lasi sõelapõhjaks põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete käitlemise korra ning arvepidamise jäätmete üle.

Sel nädalal tuli riigikontroll välja aruandega, mis käsitleb ohtlike jäätmete keskusi. See puudutab suuresti ka riigile kuuluvat Vaivara jäätmekeskust, millest on saanud riigi jäätmekäitluse häbiplekk.

Vaivara ohtlike jäätmete käitlemiskeskust on probleemid kummitanud juba selle avamisest 2000. aastal. Esimesed operaatorid ei suutnud oma kohustusi täita, siis rentis keskust AS Ecopro, kelle leping aga lõppes aastal 2012, ning sellest ajast on keskus kinni olnud. Põhjuseks, et järjest on asjakohased hanked luhta läinud. Kõige tipuks ei vasta keskus ka nõuetele. Järjekordne hange operaatori leidmiseks kuulutati välja tänavu veebruaris.

Vaivara jäätmekeskus on selles mõttes unikaalne, et see on ainus keskus Eestis, kus ohtlikke jäätmeid ladestada sai. Küsimus on selles, et kui Eestis 70 protsenti ohtlikest jäätmetest taaskasutatakse, siis mis saab ülejäänutest. Suured ettevõtted on muidugi leidnud väljapääsu, sest Eestis on firmasid, mis ohtlikke jäätmeid vastu võtavad. Sillamäel akusid töötlev Ecometal, kus aastas tekib umbes 1000 tonni selliseid jäätmeid, veab need välismaale, kuna Vaivarasse enam tuua ei saa. Ilmselt on see ohtlike jäätmetega seonduv ettevõtetele ka kulukam kui siis, mil Vaivara keskus veel töötas, sest konkurentsi on ju sel alal vähemaks jäänud.

Aga murekoht on see, et kui sellistest jäätmetest lahtisaamine on keerulisem ja kallim kui varem, siis võib eelkõige väiksematel tegijatel tekkida ahvatlus neist nii-öelda tasuta lahti saada, ning see on suur keskkonnarisk. Seda enam, et riigikontrolli andmetel on arvepidamine ohtlike jäätmete üle puudulik.