Lutipoliitika meistriklass
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Küsimuse arutelu, kas esimese astme kohtus korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud ja viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega karistatud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov sobib ametis jätkama või mitte, toob taas esile värvika peatüki, kuidas Kohtla-Järve valitsemise nurgakiviks on lutipoliitika.
Äraseletatult tähendab see olukorda, kus enamik volikogu liikmetest on otseselt või kaudselt oma töökoha kaudu seotud linnavalitsusega nagu imik lutipudeliga, mida hoiab linnapea enda hoolitsev käsi. Igaüks, kes kavatseb teha midagi sellist, mis linnaisadele ei meeldi, riskib oma ametikohast ilmajäämisega. Ja nii lihtne kogu see valitsemistehnika ongi.
Käesoleva umbusaldusavaldusega liitusid vaid need saadikud, kes oma tegemistes linnavalitsusest ei sõltu. Mitmed neist olid seotud veel üsna värskes minevikus, mil samad teod, mille eest Solovjov Viru maakohtus süüdi mõisteti, olid avalikkusele väga hästi teada. Ometigi ei tulnud sel ajal, mil nende tulud linnakassast tulid, neil isegi mõttesse, et võiks linnapead ametist tagandada.
Teades ja tundes sellise valitsemisstiili töökindlust, võibki Solovjov külma rahuga kinnitada, et tema positsioon pole sugugi ohus. Selle taga on täpne arvestus, et üle poole volikogu liikmetest on linnavõimust sõltuvad ega hakka riskima sellega, et võiksid linnapead umbusaldada.
Samas oleks elu pisutki huvitavam, kui vahel esineks ka üllatusi. Võib-olla parandaks sellise süsteemi lammutamisele kaasa aitamine enesetunnet nii mõnelgi volikoguliikmel, kes sellist valitsemisstiili sisimas jälestab. Eks 16. detsembril ole seda näha.