Kantsleri lootustandvad sammud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Õiguskantsleri Ülle Madise seisukohtadesse seoses Kohtla-Järvel kestva kaugküttekriisiga, kus osa kortermaju on võlgade tõttu kütteta jäetud, võib suhtuda eri moodi. Kuid üks on selge: õiguskantsleri büroo on esimene Eesti riigi institutsioon, kes on tõdenud, et kuigi otseseid seaduserikkumisi pole, ei luba praegune seadusandlus ka häid lahendusi olukorrale, kus inimesed on tarbitud kommunaalteenuse eest küll ausalt tasunud, kuid saanud vastutasuks külma jäetud korterid ja kahjustatud kommunikatsioonid, sest osa naabreid on võlgu.
Eile külastas õiguskantsler Ülle Madise Põhjaranniku toimetust, kus me muu hulgas vestlesime temaga põhjalikumalt ka sellel teemal ning lähipäevil saavad Põhjaranniku lugejad õiguskantsleri intervjuud meie lehest lugeda. Üks asi sai selle intervjuu käigus küll selgeks: õiguskantsler on probleemi väga tõsiselt luubi alla võtnud. Tema nõunikud on olukorda põhjalikult uurinud, vestelnud eri asjatundjatega ning moodustanud sellega tegelemiseks töörühma ja pöördunud oma ettepanekutega valitsuse poole.
Õiguskantsleri büroo teab nüüd, et see pole mingi ühe-kahe maja probleem, vaid selliseid probleemseid kortermaju, mis võivad varem või hiljem kütteta jääda, on 100 ringis. See aga tähendab juba tuhandeid inimesi. Ülle Madise ütles, et nii mõnelegi ametnikule, kes peaks kursis olema, tuli selline arv üllatusena. Mis omakorda üllatas õiguskantslerit. Aga kas ka siinseid korteriühistuid, kes on ju probleemist juba aastaid rääkinud?