Allan Männi ja Märt Maritsa vahistamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Männi ja Märt Maritsa kriminaalasja ümber toimuv elav arutelu on iseenesestmõistetav. Olukord, kus vahi alt vabastatud süüdistatavad tuleks kohtumenetluse ajal uuesti kinnipidamisasutusse toimetada, on pigem tavapäratu. Samas on väga oluline, et kohtumenetluses olevast kriminaalasjast räägitaks faktide, mitte emotsionaalsete pooltõdede keeles. Püüan selgitada, kuidas praeguse olukorrani jõudsime.
Kohus võttis mehed prokuratuuri taotlusel vahi alla mullu suvel, vahistamise aluseks oli oht, et nad jätkavad korruptsioonikuritegude toimepanemist või asuvad tunnistajaid mõjutama. Aasta lõpus, kui eeluurimine oli lõpule viidud ning toimus eelistung, oli täitumas kuus kuud nende vahistamisest.Eelistungil tekkis vaidlus prokuratuuri ja kaitsjate vahel selles osas, kas kuus kuud vahistamisest oli eelistungi toimumise ajaks täitunud või mitte. Kaitsjate hinnangul täitus kuus kuud mõni tund enne istungit ning kuna vahi all hoidmist kohus ei pikendanud, olid mehed ebaseaduslikult vahi all. Prokuröri seisukoht oli, et kuus kuud vahistamisest täitub eelistungile järgneval päeval. Kohtunik otsustas, et süüdistatavate vahistamise alused ei ole ära langenud ning istungi toimumise ajaks ei olnud täitunud ka kuus kuud alates vahistamise algusest, seega pidid mehed jääma jätkuvalt vahi alla.Kaitsjad kaebasid kohtuniku otsuse edasi ning ringkonnakohus otsustas esimese astme kohtu määruse tühistada ja mehed vahi alt vabastada. Prokuratuur kaebas ringkonnakohtu otsuse edasi ning hiljuti otsustas riigikohus ringkonnakohtu määruse tühistada. Sisuliselt tunnistas riigikohus isikute vahi alt vabastamise ebaseaduslikuks. Faktiliselt taastus olukord, milline oli kohtu alla andmise määruse tegemise järel 16.12.2015. a. Nimetatud määruse kohaselt pidid süüdistatavad jääma vahi alla. Eeltoodust tulenevalt pidas prokuratuur vajalikuks edastada kohtumäärused politseile ning mehed viidi kinnipidamisasutusse, täitma kohtumäärust.On kahetsusväärne, et olukorras, kus juristidel ei õnnestu kokku leppida, kuidas arvutada vahi all viibimise aega, tekib tavatu olukord, kus süüdistatavad vahi alt vabastatakse ning seejärel taas kinni peetakse. Samas ei pidanud me õigeks jõustunud määruse ignoreerimist ning olukorra tekitamist, kus kohus on otsustanud, et meeste vabadust tuleb piirata, kuid reaalselt seda ei tehta.Kaitsjatel on võimalus lasta kohtul uuesti hinnata, kas kahe korruptsioonikuritegudes süüdistatava mehe vahistamine on jätkuvalt põhjendatud või mitte, ning selleks on nad taotluse juba ka esitanud. Prokuratuur on veendumusel, et otsuse vahistamise vajalikkuse kohta saab vastu võtta üksnes kohtunik. Meie andmetel arutab kohus seda küsimust esimesel võimalusel ning otsustab seejärel, kas süüdistatavate vabadust on vaja jätkuvalt piirata või mitte.Prokuratuurile on meedia vahendusel ette heidetud, justkui "hoiame" mehi vahi all selleks, et neilt "kokkulepe välja pressida". Sellistel süüdistustel ei ole alust. Kinnitan seda, mida olen varemgi korduvalt rõhutanud: initsiatiiv kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks tuli süüdistatavatelt, nende kaitsjate kaudu.Mõistame, et peame oma otsuseid ja tegevusi selgitama, teeme seda praegu ja teeme ka edaspidi. Uurimisasutusi võib süüdistada väheses empaatias korruptsioonikuritegudes süüdistatavate suhtes. Kuid süüdistada prokuratuuri ja kaitsepolitseid küüditamislaadses tegevuses on minu hinnangul selgelt liig.