:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Ohtlik vingugaas kodudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Läinud reedel Kohtla-Järve Ahtme linnaosas toimunud õnnetus, kus tõenäoliselt gaasiseadmest tulenenud vingumürgitusse suri kaks inimest ning üks viidi haiglasse, on kurb jätk nendele lugudele, millest oleme aeg-ajalt kuulnud.
Eriti õnnetusterohke oli 2016. aasta algus, kus gaasiseadmest põhjustatud plahvatuses või vingugaasi kätte suri mitu inimest. Neist kaks Ida-Virumaal.
Juba toona rääkisid spetsialistid, et gaasiseadmetega on Eestis lood kehvad. Gaasil töötavad veesoojendid on Eestis umbes 30 000 eluruumis. Ja nende seisukord pole teada, kuigi juba aastast 2005 kehtib Eestis nõue, et vanemaid kui 15aastasi gaasiseadmeid kasutada ei tohi.
Selle aasta algusest on kohustuslik omada ka vingugaasiandurit neis eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Arvestades, et vingugaasiandur maksab oluliselt rohkem kui näiteks suitsuandur, võib aga eeldada, et enamikus korterites, kus nõutud, vingugaasiandurit pole. Ka selles majas, kus õnnetus juhtus, oli see andur vaid neljandikus korterites.
Aastaid on riik päästeameti vahendusel propageerinud suitsuandurit ja teinud põhjalikku tööd selleks, et inimeste teadvusesse jõuaks selle paigaldamise vajadus. Selle ajaga on suitsuandur päästnud sadu inimelusid. Nüüd ootab sama töö ees vingugaasianduriga, sest tuhanded kodud, kus on nõuetele mittevastavad gaasiseadmed või ventilatsioonisüsteem, ohustavad nende elanikke. Selle probleemi lahendamisel peaks juhtohjad haarama aga korteriühistud, sest ühes korteris tekkinud vingugaasi probleem võib ohustada terve maja elanikke, nagu nägime ka äsjase Ahtme juhtumi puhul.