JUHTKIRI: IVOLi täiesti uus versioon
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
6. mai 2018, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalik, et Ida-Virumaa omavalitsuste liidus (IVOL) sel nädalal toimunud esimehe vahetumine tuleb kasuks, sest on tõsiasi, et 2018. aasta maikuus on tegu oluliselt teistsuguse organisatsiooniga, kui see oli veel eelmisel sügisel.
Haldusreformi tulemusel on Ida-Virumaal omavalitsusi jäänud 20 asemel kaheksa. Samas on IVOLiga taasliitunud maakonna suurim linn Narva, kes sealt enda väidetava diskrimineerimise tõttu ligemale kümme aastat tagasi pauguga välja astus.
Häältejaotuse muutumise tõttu üldkogus on teistsugused ka jõujooned. Kui aastakümneid oli IVOLis otsustusõigus Ida-Viru vallajuhtide käes, siis nüüd juhivad mängu suures osas Narva ja Kohtla-Järve. See on ühelt poolt loogiline ja põhjendatud, sest nendes linnades elab kaks kolmandikku maakonna elanikest ning nad on ka suurimad panustajad IVOLi eelarvesse.
Ent seejuures on tähtis, et IVOL ei vajuks teises suunas kreeni ega tõrjuks väiksemaid omavalitsusi. Oma huvid on igal linnal ja vallal ning alati võib kellelegi ühise asja ajamisel tunduda, et talle tehakse liiga. See on justkui paratamatus, aga värskelt IVOLi esimeheks valitud Eve Easti üks ülesandeid ongi hoida neid huvisid niipalju kui võimalik tasakaalus, et keegi end solvatuna ei tunneks.
Teine suur oluline muutus on, et pärast maavalitsuste kaotamist on omavalitsuste liidu kaal ja mõju maakonna elu korraldamisel oluliselt tõusnud. Maakonna ühistranspordi korraldamine ning arengustrateegia koostamine on esimesed suured ja keerulised asjad, millega tuleb tegelda. Peale selle peaks IVOLi hääl senisest märksa rohkem ja jõulisemalt silma paistma ka näiteks valitsuse Ida-Viru programmi kujundamisel.
See, milliseks kujuneb elu Ida-Virumaal, oleneb nüüd omavalitsuste liidust tohutult rohkem kui varem.