JUHTKIRI: Tavakaubanduse ellujäämiskursus
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
20. juuni 2018, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapärase kaubanduse koomaletõmbumine netipoodide pealetungi ees on justkui paratamatus. On täiesti pragmaatiline, et inimesed ostavad kaupu sealt, kust neid saab odavamalt.
Kui poodides käiakse veel kaupu uudistamas ja vahel ka proovimas, siis koode toksitakse üha vähem poekassade juures ja sagedamini hoopis postikappide juures.
Nii ongi ühes Jõhvi suuremas kaubanduskeskuses Tsentraal juba ligikaudu pool aastat tühjana seisnud endise riietekaupluse Seppälä ruumid. Viimaseid nädalaid on uksed lahti Ardise suurel spordipoel. Kohtla-Järvel läheb peagi kinni Apollo raamatupood. Kaupmeestele pole mõtet etteheiteid teha − kui kohalikud inimesed ostaksid piisavalt, ei paneks keegi ärisid kinni.
Netikaubandus mõjub mõnede kaubaliikide puhul, mille hulka kuuluvad ka rõivad, sporditarbed ja raamatud, lumepalliefektina. Esialgu langeb käive justkui pisut, kuid piisavalt selleks, et vähendada sortimenti. Kui valikuvõimalused vähenevad ja netipoest ostes jõuab kaup kohale kiiremini kui poe kaudu tellides, siis lõpuks satuvad inimesed poodi ostma üha harvemini.
Muidugi võib mõtteid mõlgutada ka selle üle, et kui tavapoed sulgevad uksed, siis jääb kohapeal vähemaks ka töökohti. Või kas kodulinna pood või Hiina netipood konkureerivad võrdselt maksude tasumise mõttes. Aga ratsionaalne ostja ei lase end sellest enamasti häirida.
Tavakaubandusel jääb üle muutustega kohaneda. See ei tohiks võimatu olla, arvestades, et suuremates keskustes ehitatakse kaubanduspindu aina juurde. Ehk leiab ka Ida-Viru kaubandus need võimalused üles.