:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Betoon ja sisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Viimastel aastatel oleme näinud, kuidas meie haridussüsteemi tulevad ja on tulemas väga suured investeeringud. Mainigem meie maakonnast siinkohal vaid TÜ Narva kolledžit ja TTÜ Virumaa kolledžit; praegu on läbimas põhjalikku uuenduskuuri Jõhvi vene põhikool, järjekorras on riigigümnaasiumide rajamine Narva ja Kohtla-Järvele. Tänane Põhjarannik kirjutab, et riigi toel saab korda veel neli põhikooli Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Käivad ettevalmistused sisekaitseakadeemia kolledži ehitamiseks Narva.
Muidugi on meie laste õpikeskkond väga oluline ning toimuvat vaadates tundub, et Ida-Virumaa haridusellu panustatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Ent paraku tuleb tõdeda, et hea haridus ning õpilaste tase ei sõltu kaugeltki eelkõige haridusse investeeritud betooni, klaasi ja pleki hulgast. See võib kõlada banaalselt, aga hariduse sisu on see, mis määrab meie laste tuleviku.
Ei saa öelda, et riik poleks siin kvaliteedi tõstmiseks midagi teinud. Maakondadesse on loodud karjäärinõustamise süsteem, kõiksugu projektidesse ("Noored kooli", "Tagasi kooli" jne) on panustatud, et tuua õpetama noori, aga ka eri valdkondade kogemusega inimesi. Aga endiselt toodavad meie kutsekoolid töötuid, põhi- ja keskkooli lõpetavad paljud vene noored riigikeeleoskuse ebapiisava tasemega, mis takistab neil edukalt haridus- ja tööturul konkureerimast jne. Ikka näeme ja kuuleme, et koolides ei otsita võimalikke paremaid pedagooge, vaid peaasi, et vakantsid oleks täis. See kõik aga mõjutab meie haridust palju rohkem kui uhked koolimajad, mis, kordame, on samuti vajalikud.