:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Unikaalne rätsepaülikond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Sellel nädalal avatud Auvere elektrijaam läheb Eesti tööstuse ajalukku mitmel olulisel põhjusel.
Tegu on unikaalse elektrijaamaga. Efektiivse ja keskkonnasäästliku keevkihttehnoloogiaga elektrijaamad pole maailmas haruldased, küll aga on seda seejuures kütusena põlevkivi kasutamine. Selles mõttes ei ole Auvere jaam masstoodang, vaid hoolega kõiki eripärasid arvestav rätsepaülikond, mille valmimisel tegid täpseid nõelapisteid nii Eesti Energia oma spetsialistid, Tallinna tehnikaülikooli teadlased kui veel 16 riigi spetsialistid.
Kuigi põlevkivi omadused erinevad eri paigus, võib eeldada, et Auvere jaama rajamisel saadud kogemust on võimalik kasutada ka mujal maailmas, kus leidub põlevkivi ja sellest elektri tootmine on otstarbekas.
Inseneride ja ehitajate silmapaistva töö kõrval tuleb hinnata ka Eesti Energia võimekust niivõrd mahuka ja keeruka projekti elluviimisel. Et lõpptulemus sai selline nagu soovitud ja selle saavutamise käigus õnnestus ehitajalt viivitamise eest saada kätte üle saja miljoni euro trahve, näitab ka väga hästi kalkuleeritud ja juriidiliselt täpselt vormistatud lepingu sõlmimise meisterlikkust.
See jaam sündis poliitilise tahtena, et kindlustada Eesti energeetilist julgeolekut. Kuivõrd 600 miljoni euro kulutamine end ära tasub, sõltub tulevikus paljudest teguritest: elektrituru olukorrast, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirusest energeetikas ja paljust muust.