Laristamise ja eneseupitamise koalitsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teate vist kõik vanasõna "Töö kiidab tegijat". Aga kui see töö äkki kiitmise ära unustab? Või tegija tal kahe silma vahele jääb? Et seda ei juhtuks, tuleb tegijal endal kohe initsiatiivi üles näidata. Ei saa enesekiitust kuidagi juhuse hooleks jätta! Tubli, vallavanem Martin Repinski!
Viimasest Panoramast saame teada, mis vallas kõik plaanitud või teoksil. Praeguse vallajuhi ja -valitsuse suurepärane töö?
Ainult et kõik tuleks nagu tuttav ette, oleks nagu varemgi kuuldud. Pargikeskus on n-ö habemega lugu, samuti staadioni ehitus, pargi planeering oli juba varem tellitud…
Viimase puhul võib veidi imestada, miks selle ilusa suvega seal vähemasti töid ei alustatud. Sügise tulekuga läks töö muidugi kihama kontserdimaja ümbruses ja Pargi tänaval. Hea ajastus loomulikult: suvi oligi kuiv ja kuum, tolmu lennanuks ümberringi.
Omaette teema on Jõhvi eesti põhikool. Kas lammutada ja ehitada uus asemele või jätta lammutamata ja ehitada uus kõrvale − see oli otsustamise küsimus. Kui lõpuks otsus tehtud, pidi sellega kaasa tulema ka raha. Tuligi, 4 756 482 eurot. Nii lihtne see vallale raha toomine oligi.
Mis edasi, see polnud enam huvitav, sest ehitustööde detailsemale arutelule jättis vallavanem sõitmata, direktor Liina Mihkelson aga sõitmata jätta ei saanud. Nii et see oli sundseis, mitte valikute koht (kas tähtis töökohtumine või hommikune volikogu istung). Loomulik käik oligi sel puhul oma volituste peatamine, et saaks tulla asendusliige.
Kas vallajuhtide palgatõusuks kulunud raha poleks saanud arukamalt kasutada − toetada näiteks korteriühistuid majade soojustamisel ja korrastamisel?
Huvitava tõlgendusega tuleb selle sammu kohta välja noorsots Pavel Prokopenko (Põhjarannik, 27.09). Nagu maandanuks Liina Mihkelson käimasolevale umbusaldusavaldusele alla kirjutamata jätmisega ametist lahtilaskmise riske. Ei saa ju oma tööandjat umbusaldada, nagu ta arvab. Kust selline imelik mõte, kui vallavanem kinnitab, et kaadrit ei valita parteilise seisukoha või lojaalsuse järgi? Kohtla-Järvel muidugi annab ametikoha Keskerakonda kuulumine ja kuulekus. Jõhvis? Mis te nüüd! Martin Repinski rõhutab, et valib vaid parimaid spetsialiste.
Teistest konkurssidest kõrgetele kohtadele ei ole kuulda olnud, aga ühest Põhjarannik (29.09) tõesti kirjutas. Parim spetsialist spordikooli direktoriks oli vallavalitsuse vallavara spetsialist Jevgeni Fedorenko, mitte Tartu ülikooli kehakultuuri eriala lõpetanud Toomas Nõmmiste, kellel ka pikaajaline sporditöö ning igasugune korraldus- ja juhtimiskogemus. Missugused puudused olid sellel ametikohal endisel direktoril Helen Mastil, see jääb saladusloori taha. Niisugune kaadripoliitika siis.
Vallavanem toob välja selle ameti hea külje: saab palju üritustel käia ja kingitusi jagada. Võttis oma tugevatele õlgadele selle raske töö, millega varem vist esindusfunktsioonis olnud − nagu vallavanem ütleb − abivallavanemad tegelesid. Tore, nüüd on esindatus kõige kõrgemal tasemel ja kingikapp tühi. Kingitud on isegi suuri asju, mis kingikappi ei mahu.
Ideid Martin Repinskil jätkub. Toredaid ideid. Näiteks see, et saata nn ümmargustel sünnipäevadel vallaelanikele õnnitluskaardid. Täiendan ettepanekut, kui tohib. Et alluvaid ettevalmistustööga mitte koormata, võiks panna vallavalitsusse kasti, kuhu inimesed oma andmed ja soovid saaksid edastada. Nagu valimissedeli valimiskasti. Võiksid kirjutada oma südamesoovi õnnitluskaardi osas: kas lilledega ja missuguste lemmiklilledega? Või soovib keegi hoopis vallavanema pildiga õnnitlust?
Võiks võtta vallavalitsusse tööle inimese, kes selle kõigega tegeleks, praegugi on vallavanem − vaene mees − enda toetuskirjade massi uppunud. Eks vallavalitsus olegi nagu töötukassa filiaal ning vallavalitsus suurim tööandja. (Töötutele) sõpradele tuleb ju ikka korraliku palgaga kohake leida. Muidugi võib juhtuda, et mõni sõpradest korralik tööinimene on.
Miks ma küll vallavanemat ei usu ega usalda? Panoramat lugedes tundub mulle, et ta ehib end võõraste sulgedega. Panoramas tehakse elanike omaniku, kelle oma valimisliit Jõhvis võimul, suva kohaselt. Aga miks peaks seda tegema maksumaksja raha eest ilmuv Jõhvi Teataja, see on küsimus.
Jah, ei usalda ma vallavanema juttu. Põhjarannik (20.09) kirjutas, missugune vassimine käis koalitsiooni kuuluvale Dmitri Smirnovile festivali "Sõnajalaõis" korraldamiseks raha eraldamise ümber. Eelarverea 3000 eurot muutus võluväel äkki 12 000ks. Ja teine 12 000 on promoürituste ootel. Kui see pole laristamine, siis mis see on? Pensionäridel pole kindlasti midagi selle vastu, et kodust välja tulla, tasuta teed juua ja kooki süüa, vallajuhtidega kohtuda ning järgmistel valimistel neile selle eest võib-olla ka hääl anda. Sest nad on toredad, hoolitsevad inimesed.
Mitu korda on rõhutatud, et palku tõsteti kehtiva eelarve piires. Kas vallajuhtide palgatõusuks kulunud raha poleks saanud arukamalt kasutada − toetada näiteks korteriühistuid majade soojustamisel ja korrastamisel? Väike abi väikesestki rahasummast elukvaliteedi parandamisel.
Põhjarannik (29.09) kirjutas, et valla eelarvesse tuleb järjekordne ootamatu kulu 15 304 euro näol. Hea valitsemise tava näiteks oleks see, kui need, kes olid hooldekeskuse juhataja Messurme Pissareva ametist vallandamise taga, selle summa ühiselt valla kassasse üle kannaksid. Või toetaks sellele kohale asunud Arthur Seppern neid omalt poolt palgavahega, mis talle Pissareva omast rohkem osaks sai.
Jah, kõik tehtav läheb Jõhvi valla elanike heaks, nagu ütleb vallavanem. Lisaksin omalt poolt: kui valitsemisest raha üle jääb. Sellele koalitsioonile jääb küll kindlalt külge ahnuse ja oma võimu nimel tegutsemise märk. Ja maksumaksja rahaga laristamise märk.