Haridussüsteem peab olema ühtne

Maris Toomel, eesti keele õpetaja, Reformierakond ERAKOGU Foto: Põhjarannik

Alustan peamisest. Meie kõik, sõltumata vanusest, soost, rahvusest ja sissetulekust, soovime kasvavat heaolu ja muretut elu meie lastele. Selle tagab meile kvaliteetne haridus. Just sellepärast peab Eesti haridus olema ühtne ja võrdne kõigile. See puudutab nii koolieelset haridust kui ka haridussüsteemi tervikuna.

Jagamine eesti ja vene koolideks, eesti ja vene lasteaedadeks lõhestab ühiskonda ning loob ebavõrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks tulevikus. Üha rohkem ja rohkem vene keelt kõnelevaid lastevanemaid mõistab seda ja saadab lapsed õppima riigikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse.

Jagamine eesti ja vene koolideks, eesti ja vene lasteaedadeks lõhestab ühiskonda ning loob ebavõrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks tulevikus.

Uuringud tõestavad, et eesti õppekeelega lasteaedade ja koolide populaarsus venekeelsetega võrreldes on pidevas tõusujoones. Riigikeelsete õppeasutuste eelistamine on ilmselge ja tänapäeva tendents ka sellepärast, et vene õppekeelega koolide tulemused jäävad tahapoole eestikeelsetest (PISA testi tulemused). Kehtiv kompromisslahendus, et gümnaasiumiastmes õpitakse proportsionaalselt 40 ja 60, ei ole enam niivõrd praktiline ega tõhus.

Seega aina rohkem vene keelt kõnelevaid lastevanemaid saadab lapsi õppima riigikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Tihti asuvad sellised koolid väga kaugel kodukohast ega ole elukohajärgsed, mis omakorda läheb vastuollu põhimõttega, et laps peab ja on võimeline iseseisvalt, ohutult ja kiiresti kodust kooli ja koolist tagasi saama.

Milleks soodustada sellist olukorda? Milleks säilitada "paralleelmaailmasid", kui need pärsivad meie laste täisväärtuslikku tulevikku, jättes nad ilma võimalustest?

Me oleme kohustatud pakkuma oma lastele võimalusi, seejuures ühtseid ja võrdseid kõigile. Sellepärast ongi Reformierakonnal ettepanek õppida eesti keeles.

Ühtne haridus eesti keeles peab algama juba lasteaiast, millele järgneb algkool. Üleminek koolieelsest haridusasutusest kooliasutusse peab olema sujuv, harmooniline ja välistama stressiseisundi lapsel. Haridustee peab saama alguse lasteaedadest juba 6aastaselt. Miks?

Pole enam saladus, et suurem osa vanemate rühmade lasteaialastest käib kooli ettevalmistuskursustel. Enamasti on need tasulised ja võtavad palju aega: ühed lastevanemad viivad lapsi kursustele puhkepäevadel, teised pärast lasteaeda ja pärast tööd õhtusel ajal, kolmandad ei saadagi lapsi kooli ettevalmistuskursustele. Lisaks peavad lapsed jõudma huviringidesse ja trenni! Selle tulemusena on seitsmeaastaste hulgas laste ettevalmistuse tase väga erinev, mis on omakorda vastuolus mõistega "võrdsed võimalused". Jätan siinkohal mainimata lisakulutuste suuruse nendel lastevanematel, kelle lapsed käivad ettevalmistuskursustel.

Meie ettepanek on alustada haridusteed vanuses 6 eluaastat. See tähendab, et lasteaia viimasel aastal tegeldakse kooliks valmistumisega ühtse ja võrdse haridusprogrammi alusel riigikeeles, mis eeldab aktiivõppemeetodeid ja mängulist õppevormi. Mida õpivad tulevased koolilapsed? Sotsiaalseid oskusi, kirjutamist, lugemist ja esimest võõrkeelt.

Niimoodi suudame tagada võrdsed võimalused kogu kasvavale põlvkonnale meie riigis, kuna Eestis käib lasteaias 94% lastest.

Otse loomulikult ei tule muutused kohe justkui võlukepi väel. Eesmärkide saavutamiseks vajame aega, koolisüsteem tuleb viia vastavusse, pedagoogidele tuleb võimaldada kvalifikatsiooni tõstmise kursusi ja/või ümberõpet, on vaja välja töötada uuele süsteemile ülemineku mudelid jpm. Lisaks tuleb piirkonna ja konkreetsete koolide eripäradega arvestades täpsustada ja koostada plaan koolisüsteemi arengu ja finantseerimise küsimustes, metoodikate, kooli juhtkonna hindamise, kooli ja kohaliku omavalitsuse koostöö põhimõtete ning kooli ja lapsevanema koostöö arendamise küsimustes.

Ja peamine: pedagoogide töötasud tõusevad meie programmi järgi kuni 2000 euroni nelja aasta jooksul ning palk hakkab moodustama 120% Eesti keskmisest palgast. Õpetaja panus peab olema tasustatud vääriliselt!