"Kohtusse minek pole õpilaste huvides"
8. märts 2012, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar kommenteerib Narva ja Tallinna linnavalitsuse plaani minna riigi vastu kohtusse, et saada õigus jätkata erandit taotlenud koolides venekeelse gümnaasiumihariduse andmist.
Põhjarannik kirjutas eelmisel nädalal, et juristi hariduse ja kogemusega Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov hakkab isiklikult linna esindajaks kohtuasjas, kus Narva vaidlustab valitsuse keeldumist säilitada neljas gümnaasiumis venekeelne haridus.
Meie seisukoht on see, et põhimõtteliselt on kõigil õigus minna kohtusse, ning loomulikult võivad ka Narva ja Tallinn kohtusse pöörduda. Arvan, et see on täiesti mõistlik demokraatlik protsess, mis praegu toimub.
Kas ministeeriumi põhjendused eranditaotluste tagasilükkamisel on vettpidavad?
Meie oleme väga põhjalikult läbi kaalunud kõik eranditaotlused - individuaalselt kooli kaupa - ja oleme koostanud vastused, mis läksid valitsuse istungile, mille alusel valitsus otsuse vastu võttis, nii et meie oleme selles mõttes ootel.
Meie seisukoht on, et need eranditaotlused ei ole põhjendatud, et Eesti riigis on ühtne haridussüsteem ja et tegelikult ei ole ühtegi väga tõsist põhjust, mispärast peaks seda üleminekut eestikeelsele aineõppele kusagile edasi lükkama või mingil muul moel tegema.
Tegelikult on koolid suures enamikus ka ise kinnitanud, et nad on valmis juba täna. Ka oma ringkäikudel ja eelmise aasta sügisel koolijuhtidega seminare pidades, väga põhjalikult kaaludes ja tegevuskavu tehes ei leidnud me ühtegi väga kaalukat põhjendust, miks üleminekut peaks edasi lükkama.
Kas näete kohtusse mineku taga rohkem poliitikat või tõsist soovi seista oma linna õpilaste huvide eest?
Mina kahjuks näen küll rohkem poliitikat, sest arvan, et õpilaste huvisid vaadates peaks olema selge, et neile on kasulik selline mudel, kus gümnaasiumilõpetajale tagatakse eesti keele vaba oskamine. Ja mitte ainult keeleoskus, vaid tegelikult ka Eesti inforuumis olek ja osalusvõimalus ühiskonnas.
Samas tagatakse ju tegelikult vene keele kui emakeele õpe kirjanduse ainekava järgi ja lisaks veel teisi venekeelseid aineid. Nii et tegelikult tagatakse ka see, et vene keel kui emakeel säiliks, et see kultuuriline taust säiliks.
Ma näen, et see on maailmas üks suhteliselt ainulaadne haridusmudel, kus riik tagab põhikooli ulatuses sada protsenti venekeelse hariduse ehk hariduse, mis ei ole riigikeeles, ja gümnaasiumiosas tagatakse see 40 protsendi ulatuses. Nii et ma arvan, et iga inimene, kes tegelikult mõtleb õpilaste huvidele, saab aru, et see on ainult kasulik.
Võime rääkida sellest, kuidas tagada õpetamise kvaliteeti - see on eraldi küsimus. Aga ausalt öeldes pole selle küsimusega ju ei Tallinna ega Narva linnavalitsus oma taotlustes põhjalikult tegelenud. Ka nendes eranditaotlustes ei olnud näiteks Tallinnal ju isegi selget põhjendust, miks seda on vaja, või viidet, kuidas edasi minna. Nii et siin on selge, et tegemist on põhimõttelise võitlusega, mitte sisuliste küsimustega.
Nii Narva kui Tallinn on lubanud luua venekeelse erakooli, kui õppekeele osas järeleandmisi ei tehta. Mida sellest arvate?
Mis puudutab erakoolide loomist, siis praeguseks ei ole meile teada päris täpseid plaane ehk et koolitusloa taotlused pole meieni jõudnud. Seega me tegelikult teame seda, mida ajakirjanduses on välja öeldud, ja seda on suhteliselt vähe.