Keelekümbluse viljad

Milliseid tulemusi saavutavad vene koolide kümnenda klassi lõpetanud õpilased kahe aasta pärast matemaatika, eesti keele või keemia riigieksamil, on praegu suur küsimärk, millest saab tulevikus oluline argument kas eestikeelsele õppele ülemineku pooldajatele või vastastele.

Seevastu keelekümblusprogrammi kullaproov on tänaseks juba selgunud. 12 aastat tagasi Eestis rakendunud keelekümblusprogramm annab sel kevadel esimese lennu gümnaasiumilõpetajaid, kelle õpitulemusi on aastate jooksul palju kaalutud. Teadusuuringud on näidanud, et ainete teises keeles õppimine ei vähenda kuidagi aineteadmisi. Pigem on keelekümblusklasside õpilased oma tavaklasside eakaaslastest edukamad.

Seda teadmist ei saa siiski üks ühele üle kanda eestikeelsele õppele üleminekul vene gümnaasiumides. Ühel pool on lapsed, kes on õppinud eesti keeles esimesest klassist alates, ja teisel pool lapsed, kelle eesti keele oskus võib olla gümnaasiumi jõudes kasinavõitu.

Teiseks peetakse keelekümbluse edu võtmeks metoodikat, mille lahutamatu osa on aktiivõpe: rühmatööd, paaristööd, projektimeetodil õpetamine. Keelekümbluse õppekava on aga koostatud nii, et ained põimuvad omavahel ja matemaatika kajastub kuidagi ka loodusõpetuses ning vastupidi. Ühesõnaga on keelekümblusprogrammis aastaid viljeldud põhimõtteid, mis on alles nüüd uute riiklike õppekavadega n-ö tavakoolidesse jõudnud.

Tosin aastat keelekümbluspraktikat näitab, et see meetod õigustab end igati, ning peaks julgustama selliste klasside täiendavale avamisele.