Millist uut maavanemat ootame?

Ida-Virumaa uue maavanema kandidaadi leidmine on võtnud arvatust rohkem aega.

Kui augustis arvas riigikogusse kuuluv Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juht Rein Aidma, et hiljemalt septembris jõuavad võimuerakonnad selgusele, kellest saab jägmine Ida-Viru maavanem, siis tegelikult on selle teema kohal jätkuvalt küsimärk. Võimuliidul on olnud järjepanu põletavamaid küsimusi, millega tegeleda, ja pealegi ei hinga 1. detsember, mil praeguse maavanema Riho Breiveli ametiaeg täis saab, veel väga teravalt kuklasse.

Võib ju pahameelt tunda, et uus maavanem pannakse paika võimuerakondade juhtfiguuride kokkuleppe tulemusel ja kohapeal on selles osas kaasarääkimise võimalused vägagi piiratud. Samas ei saa aga unustada, et ametist tulenevalt ongi maavanem eelkõige valitsuse huvide esindaja maakondades ja üpris keeruline oleks selles ametis olla, kui selja taga puuduks valitsuserakondade toetus.

Ilmselt on ka maakonna käekäigu huvides see, kui maavanemal on riigis võimul olevates erakondades nii mõju kui autoriteeti.

Ida-Virumaa puhul tuleb aga maavanemal arvestada, et siinsetes omavalitsustes, eriti suuremates linnades, mis hõlmavad valdavat osa elanikkonnast, on võimul riigis opositsioonis olev Keskerakond. Tähtis on, et erakondlikust veelahkmest hoolimata suudaks ta nendega luua ja hoida normaalsed töised suhted ega peaks kaevikusõda.

Kuigi maavanemad on ametijuhendi ja tema käsutada oleva kasina eelarve kaudu taandunud vaid tubli bürokraadi ja sümboolse esinduskuju tasemele, ei tähenda see, et selles rollis olev inimene ei võiks seada enda jaoks märksa suuremat ambitsiooni. Ida-Virumaa vajab tugevat liidrit, kelle sõna maksaks riigi võimukoridorides ja kes suudaks maakonna huvide eest silmapaistvalt väljas olla.